"Kui üks arendaja täna vaevub võlaõigusseaduses üüripeatüki läbi lugema, siis peab ta püsti loll olema, kui ta hakkab üürimaja ehitama. Võtame näiteks tänase paragrahvi, mis näeb ette, et üürnik peab olema kolm järjestikkust kuud võlgu. Kui ta on pahatahtlik, siis ta võib näiteks maksta 20 eurot ära ja on selleks korraks jälle kohtuistung kummuli lükatud ja tema väljatõstmine ei ole võimalik," ütles kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel BNS-ile.
"Võlaõigusseaduse 11. peatükk vajab tõsiselt ümberkohandamist, sest kõik õigusaktid on oma aja lapsed. Tänased üldsätted üüripeatükkis on kantud sellest mõttest, et üürnik on rumal ja laisk, aga seda ta kindlasti ei ole. Kui see seadus vastu võeti, siis sundüürnike probleem oli väga terav. Tänaseks oleme sellest probleemist üle saanud," lisas ta.
"Aega on nii palju mööda läinud, et uus aeg uut regulatsiooni. Juba 80 protsenti muudaks üürisätted tasakaalustatumaks, kui pooltel oleks võimalus teisiti kokku leppida. Täna üheski asjas ei ole võimalik seda teha," rääkis Rüütel.
Neljapäeval kogunes majandus- ja kommunikatsiooniministri Urve Palo kutsel esmakordselt üürielamute töögrupp, mille ülesandeks on kaardistada Eesti üürituru kitsaskohad ja leida neile ka lahendused.
