11.07.2022 Esmaspäev

Kiiret hinnatõusu ei saa hankes käsitleda ettenägematu asjaoluna

Rahandusministeerium ei soovita kiiret hinnatõusu käsitleda riigihangete seaduses ja Euroopa Liidu direktiivis toodud ettenägematu asjaoluna, kuna Eurooa Komisjon ei ole oma seisukohta sellele teemale veel andnud.

Rahandusministeeriumi andmetel on viimasel ajal tõusetunud küsimus, kas üleüldine hüppeline hinnatõus ehk kõrge inflatsioon võiks olla eraldiseisvalt ettenägematuks asjaoluks riigihangete seaduse ja riigihanke direktiivide mõttes.
Rahandusministeeriumi andmetel on viimasel ajal tõusetunud küsimus, kas üleüldine hüppeline hinnatõus ehk kõrge inflatsioon võiks olla eraldiseisvalt ettenägematuks asjaoluks riigihangete seaduse ja riigihanke direktiivide mõttes. Foto: pixabay

Peamine vajadus hankelepingu muutmiseks on rahandusministeeriumi teatel seotud ehitusmaterjalide hindade kallinemisega Ukraina sõja tõttu. Sageli ei ole suuda ehitaja tõendada, et kallinemine on seotud just Ukraina sõjaga. Siiani on peetud hinnatõusu pakkuja äririskiks ja seda ei ole käsitletud ettenägematu asjaoluna, mis õigustaks hankelepingu muutmist riigihangete seaduse alusel.

Rahandusministeeriumi andmetel on viimasel ajal tõusetunud küsimus, kas üleüldine hüppeline hinnatõus ehk kõrge inflatsioon võiks olla eraldiseisvalt ettenägematuks asjaoluks riigihangete seaduse ja riigihanke direktiivide mõttes.

Paraku ei ole meil kummagi tõlgenduse osas Euroopa Komisjoni heakskiitvat seisukohta, mistõttu ei ole ka meil hetkel võimalik selliseid hankelepingu muutmise võimalusi soovitada. Kuna riigihangete seadus põhineb direktiividel, siis oleks vaja ennekõike saada Euroopa Komisjonilt tõlgendus direktiivide osas,

selgitas rahandusministeerium.

Ainus, mida ministeerium kehtivate lepingute ehitushinnaindeksi kohta soovitas, on see, et ehitushindade kallinemise ja Ukraina sõja põhjusliku seose tõendamisel on võimalik ehitushinnaindeksi alusel tuvastada, milline on olnud hinnatõus enne Ukraina sõda ja pärast Ukraina sõda.

„Küll aga ei saa me praegu anda heakskiitvat seisukohta sellele, et riigihangete seaduse alusel võiks lepingutesse sisse viia lepinguhindade muutmise alused ehitushinnaindeksile tuginedes. Sellisel viisil lepingu muutmine on võimalik ainult ehitustööde puhul kuni 15 protsenti lepingu kogumaksumusest,” märkis ministeerium.

Riigihanke direktiivid on aluseks hangetes, mille piirmäär on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära ja hangetes, millel on piiriülene huvi. Rahandusministeeriumini ei ole jõudnud infot, et Eestis oleks hankijad muutnud hankelepingut selliselt, et oleks sisse viinud lepinguhinna indekseerimise klauslid.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!