11.10.2018 Neljapäev

Keskpank: Eesti ettevõtted võiksid aktiivsemalt investeerida

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul võiksid Eesti ettevõtted aktiivsemalt investeerida ning riik rohkem kulusid kontrollida.

"Võiks arvata, et kui majanduses on head ajad ja kõrgem kasumlikkus, siis investeeritakse rohkem, aga nii see ei ole," rääkis Oja SEB Panga korraldatud finantsjuhtide konverentsil. Tema sõnul on oluline komponent ehitusinvesteeringud, mis kaasnevad ettevõtete puhul sageli teiste investeeringutega, näiteks peab seadmete hankimisel ehitama uue tootmishoone. Ettevõtete kinnisvarainvesteeringud aga pigem stagneeruvad, samal ajal kui riik ehitab uusi hooneid ning kasvavad majapidamiste investeeringud kinnisvarasse

"Praegu on Eesti ettevõtete investeeringud suhtena lisandväärtusesse väiksemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Varem oli teistsugune olukord," lisas Oja.

Eesti Panga ökonomist märkis, et rahvusvaheline kaubandussõda kujutab endast Eesti majandusele suurimat riski, kuid tõsiseid ülekuumenemise märke siin siiski ei ole. Majanduskasvu mootoriks peetakse üldjuhul ehitust ja sisenõudlust, kuid Oja sõnul on ka kõrge lisandväärtusega teenuste eksport kasvanud. "Osadel Eesti ettevõtetel läheb ka seetõttu hästi, et ülekuumenemise märke on Euroopas," tõdes Oja. Ta lisas, et kuigi ettevõtted on väikest ülekuumenemist tajunud juba mõnda aega, ei ole riigipoolne eelarvepoliitika sellele järele tulnud ja hoopis on suurendatud kulusid.

Kiire kasv ja tarbimine veab inflatsiooni, kus oma rolli mängib energiakomponent – eelkõige naftahinna kallinemine, aga ka küllaltki kuiv suvi, mis pärssis tugevalt Skandinaavia hüdroreservuaaride täituvust. See tegur kergitab elektri hinda juba praegu, kuna Eestis on ettevõtete elektrilepingud sõlmitud sageli turuhinnaga.

Tööturu puhul tõi Oja esile aga selle, et hõivemäär ehk töötavate inimeste osakaal Eestis on täistööajaga töötajate seas Euroopa kõrgeim ning näiteks teenindussektori töötajate palkamine on praegu keerulisem kui kümne aasta taguse buumi ajal. "Samas on hõiveküsitluse põhjal töötajate tootlikkus mõnevõrra paranenud, mis on ainus tee konkurentsivõime tõstmiseks, kuna Eesti tööjõu hind on liikunud pigem Lõuna-Euroopa riikide tasemele ning mitmes Ida-Euroopa riigis on tööjõud odavam kui meil," lisas ökonomist.

Kokkuvõtlikult ei pea Oja Eesti majandust praegu väga haavatavaks, kuna majanduses sisemisi vastuolusid ei ole. "Kinnisvarasektoris on näha kuumenemise märke, aga pangastatistika seda ei kinnita. Kõige suurem risk on rahvusvahelised kaubanduspiirangud: kui näiteks kõik riigid kehtestaksid kaubanduspiirangud ühe protsendi osas impordist, siis kahandaks see Eesti SKT-d ühe protsendipunkti võrra," rääkis keskpanga ökonomist.

SEB finantsjuhtide konverents toimus seoses Balti riikide finantsjuhtide uuringuga, mis toimus juba kuuendat korda. Uuringu fookuses on ettevõtete hinnang majandusolukorrale, peamised probleemid ning võimalused  ärikeskkonnas. Käesoleval aastal osales uuringus 226 ettevõtet, mille aastakäive ulatub vähemalt 20 miljoni euroni.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes