02.07.2021 Reede

Keskpank: e-ostud päästsid tänavu kevadel Eesti kaubanduse

Eesti Panga ökonomisti Lauri Matsulevitši sõnul ei reageerinud  jaemüük sel kevadel piirangutele sellise ehmatusega nagu mullu ja tavapärase poeskäimise vähenemise kompenseerisid veebipoodide tellimused.

Eurostati andmetel oli 2019. aastal 68 protsenti Eesti inimestest eelneva 12 kuu jooksul internetist ostu sooritanud.
Eurostati andmetel oli 2019. aastal 68 protsenti Eesti inimestest eelneva 12 kuu jooksul internetist ostu sooritanud. Foto: pixabay

Eelmise aastaga võrreldes ületas eraisikute e-ostude väärtus märtsis ja aprillis kaardimakseid tavapoodides kolm korda, kirjutas Matsulevitš keskpanga blogis.

Ökonomisti sõnul langes praeguseks poolteist aastat kestnud pandeemia ajal Eesti jaemüük aastavõrdluses ainult ühel kuul – eelmise aasta aprillis. Tema hinnangul eristume sellega ülejäänud Euroopa Liidust (EL), kus jaekaubanduse areng on olnud hüplikum ja sõltunud rohkem sellest, kuidas valitsused on äritegevust piiranud või uuesti avanud.

Eurostati andmetel oli 2019. aastal 68 protsenti Eesti inimestest eelneva 12 kuu jooksul internetist ostu sooritanud; EL-i keskmine oli 60 protsenti.

"Kuigi Eestis oli 2019. aastal veebist ostjate osakaal EL-i keskmisest pisut kõrgem ja 2020. aasta eriolukorra ajal kasvas veebiostude maht järsult, ei kompenseerinud siis e-kaubandus traditsiooniliste müügikohtade käibe vähenemist," märkis Matsulevitš.

Ökonomist tõi välja, et teise pandeemialaine harjal veebruaris-märtsis kasvas jaemüük aga pigem koroonaeelsele ajale omases tempos.

"Teenuste tarbimine oli niikuinii piiratud ning tarbijate ja kaupmeeste valmisolek kiiresti veebi kolida mullusest parem. Tavapärased poodides tehtavad kaardimaksed aasta alguses küll vähenesid, kuid languse korvas pangalingi ja e-kaubanduse kaardimaksete kasv. 2021. aasta märtsi lõpuks oli jaekaubanduse mahuindeks 8 protsenti kõrgem kui pandeemiaeelses märtsis 2019. aastal," selgitas Matsulevitš.

Tema sõnul on alates 2020. aasta sügisest Eesti majapidamised saatnud e-oste tehes välismaale rohkem raha, kui välismaal reisides kohapeal kulutanud. Kui eelmise aasta kevadel vähenesid nii tavalised kaardimaksed välismaal kui ka e-ostud välismaalt, siis pandeemia teise laine ajal on e-kaubanduse ostude maht välismaalt jällegi kasvanud.

See tähendab, et veebikaubanduses on rahvusvahelised veebipoed olnud alternatiiviks kodumaistele traditsioonilistele kauplustele, kui viimased on olnud suletud. Samas võib statistika välismaalt tehtud oste mõnevõrra üle paisutada, sest välismaise maksevahendaja kasutamine Eesti kaupmehe poolt kajastub samuti ostuna välismaalt,

ütles Matsulevitš.

Tema hinnangul näitas 2020. aasta suvi, et piirangute kadudes taastuvad nii kaubandus kui ka nii-öelda vanad makseviisid kiirelt ning e-kaubanduse roll väheneb. Samas kasvas e-kaubanduse maht juba enne pandeemiat suurusjärgus 20 protsenti aastas.

"See trend jätkub koos uute maksevõimaluste, sealhulgas avatud panganduse kiire levikuga. Lisaks tuleb arvestada, et ostetud kaupade eest tasutakse ka tavaliste ülekannete või järelmaksuga, mistõttu on hinnang e-kaubanduse mahule pigem konservatiivne. Pandeemia tõi rohkem oste e-platvormidele, mis omakorda kiirendab e-kaubanduse edaspidist arengut," lisas ökonomist.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!