Finantsinspektsioon on oma järelevalvemeetodeid rahapesu tõkestamisel alates 2014. aastast pidevalt täiendanud. See on oluliselt vähendanud Eesti finantssektoris rahapesu riske ning võimaldanud anda täiendavat sisendit uurimisorganitele rahapesu juhtumite menetlemiseks.
Finantsinspektsioonis kasutusele võetav strateegilise analüüsi masin arvutab ja visualiseerib erinevatest lähtekohtadest ja arvukate algoritmide abil riske ja haavatavust pankade hoiustes ja maksekanalites. Muu hulgas näitab lahend seda, kuidas muutub ajas Eesti finantssüsteemis hoiustajate residentsuse struktuur ning millised on hetkesuundumused Eestisse sissetulevate ja väljaminevate maksete liikumises. Riskide mõõtmisel ei kasutata konkreetsete pangaklientide andmeid, vaid anonüümseid massandmeid. Riskitabloo ehitamisel on kasutatud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni aruandluse õigus- ja tehnilist taristut, algoritmid on välja töötanud Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise eksperdid.
Uus lahend võimaldab Finantsinspektsioonil kiiremini reageerida, kui finantssektoris või mõnes pangas hakkavad rahapesu riskid kuhjuma või kui nende riskide olemus muutub,
märkis Finantsinspektsioon juhatuse liige Andre Nõmm.
„Sarnaselt Finantsinspektsioonile tuleks massandmete kvaliteediga tegeleda ja nende pealt reaalajas riske hinnata Euroopa üleselt. See aitaks Euroopas ühiselt rahapesu vastu võidelda ning võimaldaks riikide rahapesu riske paremini võrrelda ja kohelda riike ühetaoliselt. Rahvusvahelistes maksesüsteemides on tohutu musterandmestik ja kasutamata potentsiaal tavalise kõrval ebatavalise tuvastamiseks. See kõik viib rahapesu vastase võitluse lähemale sinna, kus raha tegelikult hetkel pestakse,“ lisas Nõmm.
Finantsinspektsioon teostab finantsjärelevalvet finantsasutuste üle. Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust.
Eesti Panga seadusest tulevaks ülesandeks on muu hulgas finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine ja finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamine; maksesüsteemide tõhusale toimimisele kaasaaitamine, maksesüsteemide järele vaatamine ja maksekeskkonna edendamine.
