825x120 antikriis ee
02.11.2010 Teisipäev

EVEA:ettevõtjate eurovalmidus jätab soovida

"EVEA poolt septembris-oktoobris läbiviidud küsitlus väike- ja keskmiste ettevõtete  valmisolekust Euro tulekuks näitab, et olukord jätab kõvasti soovida," kommenteeris EVEA president Marina Kaas.

Kuigi 72% vastanuist peavad riigipoolset informatsiooni seoses eurole üleminekuga piisavaks ja arusaadavaks, on vaid 16% ettevõtetest alustanud töötajate koolitust, lepingute ja teiste juriidiliste dokumentide muutmist ning kassa- ja majandusarvestuse süsteemide ümberprogrammeerimist. Veidi kaugemale on jõudnud ettevalmistused raamatupidamise tarkvara täiendamiseks (40%) ja veebilehtedel hindade uuendamiseks (44%).

Eurodes hinnakirjad on olemas vaid 72% ning kohustust näidata hindu kahes vääringus täidab 80% vastanud firmadest. Tõsi küll, vastanute hulgas oli mitu ettevõtet, kelle jaoks kahes vääringus arvete tegemine ei ole põhjendatud, sest müük toimub väljaspool Eestit. 

EVEA president juhtis tähelepanu asjaolule, et kohustusega näidata hindu kahes vääringus kaasneb märkimisväärne kulu eriti neile ettevõtjatele, kes tegelevad kaubandusega (sealhulgas e-kaubandusega) ja elanikkonna teenindusega. Selle kulu suurus varieerus väike- ja keskmistel ettevõtetel 1000-st 40.000 kroonini ning on keskmiselt 5068 krooni. Probleemiks toodi välja asjaolu, et muudatusi kauba märgistamisel ja arvete süsteemis tuleb teha kaks korda: juulis pidi lisama kroonipõhisele süsteemile euro ning 1. jaanuariks tuleb teha eurost põhivaluuta ja lisada kroon. See kahekordistab ka kulud.

Keskmiselt hindasid EVEA küsitluses osalenud ettevõtted oma kogukuluks seoses üleminekuga eurole 16.320 krooni ehk veidi üle 1000 euro. Samas mitmes teenindusvaldkonnas (näiteks konsultatsioonid, raamatupidamine, koolitus ) ei tekita üleminek märgatavaid kulusid. Küsimusele, kas kasu üleminekust eurole ületab teie ettevõtte puhul ülemineku kulusid, vastas jaatavalt 28 protsenti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest, 56% jäi kahtlevale seisukohale ning 16 protsenti ei näe üleminekust endale positiivset mõju.

Silmatorkav on väikeettevõtjate vähene huvi ausa hinnastamise leppega liitumiseks. Vastanute hulgas ei olnud ühtegi leppega liitunut ning vaid 16% kavatsesid liituda. Üheks kindlaks selgituseks on asjaolu, et 80% vastanutest ei pea mõistlikuks oma valdkonnas kujundada euro-hindu keskpanga kursi alusel, ümardamata neid kaubanduslikeks hindadeks. Lisaks ei soovi ettevõtjad siduda end avalikult hinna mittetõstmise kohustusega tingimustes, kus toimub pidev sisendite hindade kasv ning need põhjustavad üldist hinnatõusu.

Probleemidena seoses üleminekuga toodi küsitluse käigus välja kroonide ja eurode paralleelkäibest tingitud raskusi ja segadust esimesel kahel nädalal; vajadust pidada normaalsest suuremat eurode ja euromüntide varu kassas paralleelkäibe ajal; müntide käibe järsku kasvu ning pankade kõrgeid müntide käitlustasusid;  üleminekuga seotud täiendavaid kulusid ja lisatööd; tarkvara muutmise vajalikkust.

Müntide käitlustasude teemal on EVEA juba oktoobri algul pöördunud pankade poole ning Swedbank teatas esimesena tasude viiekordsest alandamisest 1. jaanuarist 2011.

"Üleminekuga seotud tehnilisi probleeme on rohkem kui piisavalt, kuid tervikuna näevad väikeettevõtjad eurole üleminekut positiivsena," lisas EVEA president .

BNS 


Küsi nõu!

  Esita küsimus

Vebinar ee 300x500 maire otsus 3 gif

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes