"EVEA poolt septembris-oktoobris läbiviidud küsitlus väike- ja keskmiste
ettevõtete valmisolekust Euro tulekuks näitab, et olukord jätab
kõvasti soovida," kommenteeris EVEA president Marina Kaas.
Kuigi 72% vastanuist peavad riigipoolset informatsiooni seoses
eurole üleminekuga piisavaks ja arusaadavaks, on vaid 16%
ettevõtetest alustanud töötajate koolitust, lepingute ja teiste
juriidiliste dokumentide muutmist ning kassa- ja majandusarvestuse
süsteemide ümberprogrammeerimist. Veidi kaugemale on jõudnud
ettevalmistused raamatupidamise tarkvara täiendamiseks (40%) ja
veebilehtedel hindade uuendamiseks (44%).
Eurodes hinnakirjad on olemas vaid 72% ning kohustust näidata
hindu kahes vääringus täidab 80% vastanud firmadest. Tõsi küll,
vastanute hulgas oli mitu ettevõtet, kelle jaoks kahes vääringus arvete
tegemine ei ole põhjendatud, sest müük toimub väljaspool Eestit.
EVEA president juhtis tähelepanu asjaolule, et kohustusega näidata hindu
kahes vääringus kaasneb märkimisväärne kulu eriti neile ettevõtjatele,
kes tegelevad kaubandusega (sealhulgas e-kaubandusega) ja elanikkonna
teenindusega. Selle kulu suurus varieerus väike- ja keskmistel
ettevõtetel 1000-st 40.000 kroonini ning on keskmiselt 5068 krooni.
Probleemiks toodi välja asjaolu, et muudatusi kauba märgistamisel ja
arvete süsteemis tuleb teha kaks korda: juulis pidi lisama
kroonipõhisele süsteemile euro ning 1. jaanuariks tuleb teha eurost
põhivaluuta ja lisada kroon. See kahekordistab ka kulud.
Keskmiselt hindasid EVEA küsitluses osalenud ettevõtted oma kogukuluks
seoses üleminekuga eurole 16.320 krooni ehk veidi üle 1000 euro. Samas
mitmes teenindusvaldkonnas (näiteks konsultatsioonid, raamatupidamine,
koolitus ) ei tekita üleminek märgatavaid kulusid. Küsimusele, kas kasu
üleminekust eurole ületab teie ettevõtte puhul ülemineku kulusid, vastas
jaatavalt 28 protsenti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest, 56% jäi kahtlevale seisukohale ning 16 protsenti ei näe
üleminekust endale positiivset mõju.
Silmatorkav on väikeettevõtjate vähene huvi ausa hinnastamise leppega
liitumiseks. Vastanute hulgas ei olnud ühtegi leppega liitunut ning vaid
16% kavatsesid liituda. Üheks kindlaks selgituseks on asjaolu,
et 80% vastanutest ei pea mõistlikuks oma valdkonnas kujundada
euro-hindu keskpanga kursi alusel, ümardamata neid kaubanduslikeks
hindadeks. Lisaks ei soovi ettevõtjad siduda end avalikult hinna
mittetõstmise kohustusega tingimustes, kus toimub pidev sisendite
hindade kasv ning need põhjustavad üldist hinnatõusu.
Probleemidena seoses üleminekuga toodi küsitluse käigus välja kroonide
ja eurode paralleelkäibest tingitud raskusi ja segadust esimesel kahel
nädalal; vajadust pidada normaalsest suuremat eurode ja euromüntide varu
kassas paralleelkäibe ajal; müntide käibe järsku kasvu ning pankade
kõrgeid müntide käitlustasusid; üleminekuga seotud täiendavaid kulusid
ja lisatööd; tarkvara muutmise vajalikkust.
Müntide käitlustasude teemal on EVEA juba oktoobri algul pöördunud
pankade poole ning Swedbank teatas esimesena tasude viiekordsest
alandamisest 1. jaanuarist 2011.
"Üleminekuga seotud tehnilisi probleeme on rohkem kui piisavalt, kuid
tervikuna näevad väikeettevõtjad eurole üleminekut positiivsena," lisas
EVEA president .
BNS