Koos Eesti omapoolse panusega on paketi kogusumma 4,9 miljardit eurot, millest esimene avansiline makse summas 33,2 miljonit makstakse välja juba sel aastal.
„Mul on väga hea meel, et edukad investeeringud töökohtade loomiseks ja sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Eestis jätkuvad ning erilist rõhku pannakse pikaajalistele töötutele ja noortele. Rõõmustav on ka see, et rakenduskavas on olulisel kohal töövõimereform, avalike teenuste parandamine ning haridus, oskused ja elukestev õpe,“ ütles Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen.
Ühe kolmandiku toetusrahast suunab Eesti inimeste arendamisse ja nende heaolu parandamisse ehk haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalse turvalisuse tagamisse. Teine kolmandik läheb ettevõtluse arendamiseks ning teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni. Viimane kolmandik on tugi majandusarengule ehk taristu: puhas joogivesi, maanteed-raudteed, kiire internetiühendus, kaugküttesüsteemide ajakohastamine ning taastuvenergia lahendused.
„Eurotoetust on eelmisel kümnel aastal jagunud igasse maakonda ja jagub ka edaspidi. Euroopa Sotsiaalfondi mahu kasv 200 miljoni euro võrra peegeldab ka senisest suuremat soovi ja vajadust investeerida inimestesse,“ selgitas rahandusminister Maris Lauri. “Eurotoetused ei kesta igavesti – neid tuleb kasutada viisil, mis annab pikaajalist positiivset efekti Eesti majandusele ning tagab tööhõive kasvu.“
Struktuurivahendite rakenduskava konkreetsete eesmärkide hulgas on 2020. aastaks Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste suurendamine 3%-ni SKP-st. Sama perioodi jooksul loodetakse vaesusriskis elavate inimeste hulka vähendada 15%-ni. Väikeettevõtete ekspordivõime toetamise teel peaks välisturgudele eksportivate ettevõtete arv suurenema praeguselt 11 000-lt 16 000-le.
Lisaks sellele kasutatakse vahendeid tööhõive suurendamiseks 76%-ni, investeeringuteks energiasäästlike elumajade ehitamisse ning koolist väljalangevate noorte arvu vähendamiseks.
Euroopa Sotsiaalfondi projektides on viimase 10 aasta jooksul osalenud üle 300 000 inimese, kellest kolmandik on töö leidnud või töö säilitanud. Ligi 100 000 inimesele on loodud võimalus liituda kaasaegse ning nõuetekohase joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Maapiirkondades on ehitatud või renoveeritud 60 lasteaeda, 75 kooli, 44 kultuuriobjekti ja 27 sotsiaalobjekti. Ehitatud ja uuendatud on ligi 600 km maanteid, sealhulgas Ülemiste liiklussõlm, Aruvalla-Kose teelõik ja Mäo ümbersõit.
