Kehtiva korra järgi peavad kõikide aktsiaseltside aktsiad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, AS-is Eesti Väärtpaberikeskus, kus praegu on 3458 aktsiaseltsi.
"Edaspidi võivad aktsiaseltsid soovi korral ja tingimuste täitmisel oma aktsiad registreerida ka mõne muu riigi keskdepositooriumis,“ selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross pressiteate vahendusel. „Muudatus pakub võimaluse valida sobiv keskdepositoorium ja aitab suurendada keskdepositooriumide vahelist konkurentsi."
Vastav võimalus on kooskõlas Euroopa Liidu keskdepositooriumite määrusega.
Pensionifondide osakud peavad olema jätkuvalt registreeritud pensioniregistris. Küll aga viiakse eelnõus kõikide pensioniosakute arvestus kokku pensionikontole, kus saab edaspidi näha infot nii enda teise kui ka kolmanda samba osakute kohta. Praegu kajastatakse pensionikontol üksnes teise samba osakutega seotud tehingud ja kolmanda samba osakute arvestus on väärtpaberikontol. See säte jõustub aastast 2018.
Eelnõuga tehakse ka teisi muudatusi. Näiteks luuakse võimalus pandiga koormata ka tulevikus emiteeritavad aktsiad ja osasid, mis võimaldab sisuliselt äriühingu kui terviku pantimist. Kui pangale on tagatud võla tagatiseks olev ettevõtte tervikuna ka tulevikus, siis loob see eeldused selleks, et pangal ei ole vajadust nõuda pantijaks olevalt äriühingult võla täiendavaks tagatiseks näiteks juhatuse liikmete käendust. Veel täpsustakse osaühingute osade keskregistrist lahkumise tingimusi ja keskregistris hoitavatele välisriigi väärtpaberitele kohalduvaid reegleid.
Rahandusministeerium ootab kooskõlastusringile saadetud eelnõu kohta kommentaare ja ettepanekuid hiljemalt 30. novembriks.
