12.06.2024 Kolmapäev

Ettevõtluskonto või ettevõtte konto – mida valida?

Alustav ettevõtja mõtleb alati, kuidas saaks aega, vaeva ja raha kokku hoida.

Astrid Maldre, Swedbanki alustavate ettevõtete juht
Astrid Maldre, Swedbanki alustavate ettevõtete juht Foto: Swedbank

Üks oluline otsus alustava ettevõtja teel on see, mil viisil klientidega arveldama hakata. Kuigi turul on ettevõtlusvorme, näiteks ettevõtluskonto, mis tunduvad lihtsad ja ahvatlevad, tasub uurida, kas neil on karisid, mis esmapilgul silma ei hakka.

Ettevõtluskonto loomise idee oli muuta juhutööde tegijatele maksude maksmine lihtsaks ja mugavaks. Maksu- ja tolliameti kodulehel tuuakse välja, et konto võiks olla sobilik neile, kes osutavad näiteks teenuseid eraisikutele: lapsehoidjad, koduabilised ning aiahoolduse, remondi- või ehitustööde pakkujad.

Tõsi, ettevõtluskonto sobib selliste teenuste pakkujale tõepoolest, kuna sellega kaasneb minimaalselt bürokraatiat – konto omanik ei pea registreerima ettevõtet, esitama raamatupidamisaruandeid või maksudeklaratsioone. Samas on ettevõtluskontol piiranguid, millega alustav ettevõtja peaks arvestama.

Ettevõtluskonto piirab hüvede kasutamist

Ettevõtluskonto on teoorias mõeldud inimestele, kes soovivad teha juhutöid ja lihtsustada maksude tasumist. Tihti tehakse neid töid põhitöö kõrvalt, nn lisasissetuleku teenimiseks. Kuid üks oluline piirang, millest väga valjult ei räägita, on see, et kui sul on ettevõtluskonto, aga sinu põhitöökoht näiteks koondatakse, siis kaotad õiguse end töötuna arvele võtta. Majanduslikult keerulisel ajal on see ilmselt mõtlemapanev nüanss. Kas oled ikka valmis end ettevõtluskontolt saadud tulust elatama ka siis, kui kaotad põhitöö? Või on selles olukorras kõigest olulisem saada abi ja toetust töötukassalt, kuniks uue sissetulekuallika leiad?

Töötukassa veebilehelt leiab info, et kui inimene on ettevõtluskonto omanik ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses, siis teda töötuna arvele ei võeta (https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toootsingud/tootuna-registreerimine). Teisisõnu, ettevõtluskonto omamine võtab Sult võimaluse töötuna arvele saada. Muidugi on võimalik ka ettevõtluskonto sulgeda, kuid nii kaotad teistpidi sissetuleku ja ei saa oma toodet või teenust müüa.

Kui aga soovid töötukassa poolt pakutavat ettevõtluse alustamise toetust, siis seda ei saa ettevõtluskontot kasutades, vaid tuleb luua OÜ või alustada tegevust FIEna.

Ettevõtluskonto alt on keeruline pakkuda teenuseid ettevõtetele

Kui sa pakud tööna teenuseid, siis järgmine kitsaskoht puudutab su potentsiaalseid kliente, juhul kui nendeks on ärikliendid ehk ettevõtted.

Ettevõtluskonto on mõeldud eelkõige inimestele, kes müüvad kaupu eraisikutele ja ettevõtetele või pakuvad teenuseid eraisikutele, mitte aga ettevõtetele. Põhjus ei ole selles, et riik tahaks kuidagi teenuste pakkumist piirata, vaid soov on vältida nn OÜ-tamist ja skeemitamist, kus äritegevuse all tehakse tegelikult tavapäraselt tööd. Seega kui soovid alustava ettevõtjana pakkuda mõnele ettevõttele oma teenust, siis tasub mõelda mõnele muule ettevõtlusvormile.

Iseenesest on ettevõtluskonto alt äriklientidele teenuseid osutada võimalik, kuid sellisel juhul peab kliendiks olev ettevõte arvestama sellega, et tal tekib täiendav tulumaksukohustus määras 20/80, mis muudab tema jaoks tehingu maksumuse võrdseks tavapärase töösuhte maksukoormusega.

Lisaks võib kliendile lisanduda täiendav raamatupidamiskulu ning lisandub ka kohustus täita TSD deklaratsioon märkides sinna ettevõtluskontoga seotud väljaminekud. Alustavale ettevõtjale endale võib see aga tähendada kaotust konkurentsis – klient võib eelistada mõnda teist sarnast teenusepakkujat, kelle puhul ei kaasne täiendavat maksukohustust ja raamatupidamislikke erisusi.

Ettevõtluskonto omanik ei saa ka esitada arveid, sest ta pole raamatupidamiskohuslane. Raamatupidamine saab kasutada kirjalikku kuludokumenti, milleks sobib ettevõtluskonto omaniku pangakonto väljavõte (maksekorraldus) või kassa väljaminekuorder. Teenuse osutamine käib suulise kokkuleppe või teenuse osutamise lepingu alusel.

Lihtsustatud maksukohustus ei pruugi alati olla eelis

Ettevõtluskonto sisu on lihtne: iga kuu arvestatakse kontole laekuvalt summalt maha 20% maksumäär, kui summa ei ületa 25 000 eurot aastas, ning 40% maksumäär, kui summa ületab 25 000 eurot. Pärast maksude maksmist saab ettevõtluskonto omanik kanda raha oma eraisiku arvele ning teha siis alles jäänud rahaga, mida soovib.

Esmapilgul tundub lihtsus küll ahvatlev, kuid esmalt tuleks mõelda oma äritegevuse sisu peale. Ettevõtluskonto puhul ei saa nimelt ettevõtlusega seotud kulusid maha arvestada. Toome lihtsa näite ettevõtjast, kes müüb Eestis välismaalt tellitud riideid. Ta tellib iga kuu 1000 euro eest kleite ning müüb need marginaaliga edasi, teenides müügilt kokku 1300 eurot. Kui ta teeks seda oma ettevõtte, näiteks osaühingu alt, saaks ta müügitulust maha arvata riiete ostule kulunud 1000 eurot. Nii puudutaks maksukohustus ainult kasumit ehk 300 eurot, millelt tulumaksukohustus oleks 60 eurot.

Ettevõtluskonto puhul maksustatakse aga kogu teenitud summa ehk 1300 eurot. Eeldusel, et kleidimüüja aastatulu on alla 25 000 euro, läheks ta kontolt 1300-eurose tehingu puhul maksudena maha 260 eurot. Kui ta aga teenib aastas 25 000 – 40 000 eurot, tuleb 1300-eurose tehingu pealt tasuda maksudeks 520 eurot.

Niisiis ei ole ettevõtluskonto parim valik neile, kelle äritegevusega kaasnevad kulud. Ettevõtluskonto omanik peab ostma kõik äritegevuseks vajaliku, näiteks tööarvuti ja -telefoni, kasutatavad programmid ja muud töövahendid, isikliku raha eest. Äriühingu korral saaks sellised kulud kanda ettevõtte kuludesse.

Jälgi müügitulu!

Ettevõtluskonto 20% maksumäär võib paljudele algajatele tunduda ahvatlev, kuid 25 000-eurose müügitulu ületamisel võib 40% kohustuslik maksumäär hakata üle jõu käima. Hetkel riiklikud instantsid küll menetlevad, kas jääda ühtlase 20% maksumäära juurde, kuid see otsustusprotsess on alles teel.

Võrreldes palgamaksetega kaasnevate maksudega pole kohustus ehk väga suur, kuid võttes arvesse võimalust maksta dividende ehk omanikutulu, võib summa osutuda ebamõistlikuks. Tõsi, kui ettevõtja müüb oma teenuseid ning teebki sisuliselt kogu müügitulu ulatuses tööd, siis on 40% maksukohustus soodsam kui kõik töötasult maha-arvestatavad maksud kokku. Samas kui ettevõttel on võimalus teenida kasumit, mida hiljem omanikutuluna ehk dividendidena välja maksta, siis oleks äriühingu alt toimetamine mõistlikum.

Lisaks tuleks pidada meeles, et ettevõtluskontot ei saa kasutada, kui aastane müügitulu ületab 40 000 euro piiri. Sellisel juhul tuleb juba nagunii luua oma äriühing või registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Kokkuvõtvalt tasub alustaval ettevõtjal lähtuda mõttest: „seitse korda mõõda, üks kord lõika“, sest pealiskaudse süvenemise tõttu näppu lõigata ei tahaks ju keegi.

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255