Aastaid kõrge krediidiriskiga püsinud ehitussektoris, kus veel praegugi võib võlgu jääda iga 7. ettevõte, on nii maksehäirete kui ka maksuvõlgade summad aastaga vähenenud rohkem kui 60%.
Maksehäirete summad ehk ettevõtete omavahelised võlasummad vähenesid aastaga pea kõikides sektorites, kokku 47 miljonilt eurolt 34 miljoni euroni ehk 26,5%. Maksehäirete kogusummast kuulub üle poole (17,9 mln eurot) kinnisvarasektorisse, kus võlad vähenesid aastaga 21,4%.
Maksuvõlgade summad ehk ettevõtete võlasummad riigi ees vähenesid 49 miljonilt eurolt 25 miljoni euroni ehk 50%. Maksuvõlgade kogusummast hoiab kõige suuremat osakaalu jae- ja hulgimüügisektori (9,6 mln eurot), mis vähenes aastaga tubli kolmandiku võrra.
Samuti on võlgadega ettevõtete osakaal on läbi aegade madalaim – võlgu riigile ehk maksuvõlgadega on 4,6 protsenti ja võlgu teistele ettevõtetele ehk maksehäiretega vaid 3,3 protsenti aktiivselt tegutsevatest ettevõtetest. Kokku on aktiivselt tegutsevate ettevõtete seas maksehäiretega 2 233 ja maksuvõlgadega 3 117 ettevõtet.
Maksehäiretega ja maksuvõlgadega ettevõtete vähenemine on toimunud kõikides maakondades, kuid jäänud siiski kõrgeimaks Ida-Virumaal, kus nii maksehäiretega kui ka maksuvõlgadega on 6% ettevõtetest.
Krediidiinfo AS koostatud statistika põhineb Maksehäireregistri ja Maksu- ja Tolliameti 2014 esimese poolaasta andmetel. Valimi suuruseks on 67 674 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
Täismahus saab uuringuga tutvuda siin.
