Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul näitab uuring selgelt, et paljud Eesti ettevõtted ei ole ressursside efektiivset kasutamist endale eesmärgiks seadnud, kuigi Euroopa Liit liigub järjest keskkonnasõbralikuma majandustegevuse poole.
Uuringust selgus, et suurimad probleemid on puudulikult lahendatud ventilatsioonisüsteemid ning oskamatus jääksoojust otstarbekalt ära kasutada, teatas keskkonnaministeerium. Olenevalt jääksoojuse temperatuurist on seda võimalik kasutada mitmetes ettevõttesisestes protsessides nagu näiteks kuivatites, kütteks või tarbevee soojendamiseks.
Uuritud ettevõtetes kasutatakse ka vähe nutikaid automaatsüsteeme, mis jälgiksid tootmisseadmete elektrikasutust või ruumide temperatuurivajadust. Selgus veel, et jäätmete vähendamisega tegelesid kõik vaadeldud ettevõtted, aga nende taaskasutamine tootmisprotsessides on vähem levinud. Eelkõige võetakse taaskasutusse puidujääke.
"Sisuliselt tähendab see seda, et Eestis kulub terve hulk energiat ja ressurssi, mida on võimalik säästa, kui ettevõtted on nõus oma tootmisprotsessid üle vaatama ja neid ka vajadusel uuendama. Eesti energiatõhususe spetsialistide hinnangul on potentsiaalselt võimalik säästa 30% soojus- ja 10% elektrienergiast. Suurim säästupotentsiaal on ekspertide sõnul toiduainetööstuses," selgitas Lõhmus.
Ettevõtted ei ole ressursikasutuse analüüsi tegemisest huvitatud, sest peavad seda liiga ajamahukaks ja kulukaks, selgitas uuring. Samuti peetakse probleemiks kindlatele tööstustele spetsialiseerunud ekspertide puudust, kes suudaksid ettevõtetes analüüse teha.
Ettevõtete teadlikkuse tõstmiseks korraldab keskkonnaministeerium mais ja juunis infoseminaride sarja "Ressursitõhusus ettevõtetele – miks seda vaja on?", kus antakse ülevaade uuest energia- ja ressursitõhususe meetmest, mille kaudu investeeritakse ettevõtete ressursitõhusamaks muutumiseks kokku 111 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusi.
Tartus toimub infopäevad täna ja Pärnus 1. juunil.
