Eestis välja antud kaartidega oli 2012. aastal seotud 5400 kaardipettust ligi 900 000 euro väärtuses. Kuigi pettusega seotud tehingute arv kasvas ka Eestis mõnevõrra ehk 8 protsenti, jäi pettuste osatähtsus kõikidest kaardimaksetest 0,002 protsendi tasemele. Eesti kaartidega toime pandud pettuste arv on euroala riikidest väikseim, teatas Eesti Pank.
Eesti 1000 elanikust langes pettuse ohvriks neli kaardiomanikku ja neist igaühe kahju oli keskmiselt 160 eurot. SEPA alal oli 1000 elaniku kohta keskmiselt 17 kaardipettuse juhtumit ning enim pettuseid oli Prantsusmaal – 1000 elaniku kohta 46 juhtumit.
Eesti pankade kaartidega toimus enim pettuseid pangaautomaatides – 43 protsendil kõikidest pettuse juhtumitest. Petturite eelistatud kanalite võrdluses on märgata väikest nihet internetis algatatud maksetelt pangaautomaatide pettuste suunas.
Eesti eristub selle muutusega koos Hollandiga teiste riikide seas. Tehingutega, kus kaarti füüsiliselt ei kasutatud, enamasti e-poest ostes, pandi toime 42 protsenti kaardipettustest, samas kui kaardimakseterminalide pettuste osakaal oli endiselt väikseim ehk 15 protsenti. Pangaautomaatide ja kaardimakseterminalide pettuste puhul on enamasti tegemist pangakaartide võltsimisega.
SEPA alal väljastatud pangakaartidega tehtud pettused kasvasid 2012. aastal 15 protsenti, ulatudes 9 miljoni tehinguni 1,3 miljardi euro väärtuses. E-poe ostudega või telefonitsi algatatud tehingutega ehk juhtudega, kui pangakaarti füüsiliselt ei kasutatud, oli seotud 60 protsenti pettustest. Kaardimakseterminalides tehti 23 protsenti pettustest ja pangaautomaatides 17 protsenti. Krediitkaartide pettuste osakaal oli endiselt märksa suurem kui deebetkaartide oma, sest e-ostude eest makstakse sagedamini krediitkaardiga.
Pangaautomaatides ja kaardimakseterminalides toime pandud võltsingute pettus on liikunud SEPA-väliste riikide suunas. Kui SEPA alal tehti riigisiseselt 93 protsenti kaardimaksetest, siis riigisisesed pettused moodustasid kõikidest pettustest vaid 50 protsenti. SEPA alal tehti piiriüleselt 5 protsenti kaardimaksetest ja piiriülesed pettused moodustasid kõikidest pettustest neljandiku.
Ülejäänud neljandik pettustest toimus 2 protsendi kaarditehingutega, mis tehti väljaspool SEPA ala. SEPA ala välise pettuse ebaproportsionaalselt kõrge tase viitab sellele, et petturid kasutavad ära SEPA ala väliste riikide leebeid turvastandardeid, näiteks kasutatakse kiibitehnoloogia asemel magnetriba, mida on lihtsam võltsida.
Kaardikasutus ja kaardipettuste arv on Euroopa Liidu liikmesriikides üsna erinev: inimese kohta tehakse aastas 18 kuni 253 kaardimakset väärtuses 1300 kuni 18 000 eurot. Pettuste näitajad on riigiti samuti väga erinevad. Väikseima pettuste osatähtsusega on reeglina need riigid, kus on ka vähe kaarditehinguid, näiteks Leedu ja Ungari. Kaardipettuste arv oli suurim Prantsusmaal ja Suurbritannias. Eesti, Soome ja ka Portugal paistavad silma aktiivse kaardikasutuse, kuid madala kaardipettuste taseme poolest, mis on samal tasemel nende riikidega, kus kaarditehinguid tehakse vähe. Kaardipettuseid on euroalal vähem kui kogu SEPA alal.
Kuna kaardiga makstavate e-ostude ja muude interneti vahendusel tehtavate ostude arv aina suureneb, on vaja pöörata üha rohkem tähelepanu maksete turvalisuse tagamisele. Euroopa Liidu keskpangad ja järelevalveasutused on välja töötanud internetis tehtavate maksete turvalisuse tagamise miinimumnõuded, mille makseteenuse pakkujad peavad rakendama tuleva aasta veebruariks.
Järelevalveasutused ja keskpangad on juba teinud ettevalmistusi turvanõuete rakendamise kontrollimiseks. Interneti vahendusel tehtavate maksete puhul aitab pettuste vähendamisele kaasa 3D-turvasüsteemi kasutamine. Eestis tegutsevad pangad on selle süsteemi suures osas juba kasutusele võtnud.
Sularahaautomaatide ja kaardimakseterminalide pettusi saab vähendada siis, kui üha rohkem riike, seal hulgas ka väljaspool SEPA ala, võtavad kasutusele pangakaartide võltsimist takistava rahvusvahelise standardi kaardimakse autoriseerimiseks, kus info salvestatakse magnetriba asemel kiibile ja kaardiomanik tuvastab end PIN-koodiga.
Kaardimaksete turvalisusele saab kaasa aidata ka iga inimene ise, kui ta on teadlik ohtudest. Kuna pangakaardi limiidid aitavad vähendada võimalikust kaardipettusest tulenevat kahju, võiks inimesed üle kontrollida, kas pangakaardi kasutuslimiidid, nagu sularaha väljavõtmise ja ostutehingute päevalimiit, vastavad endiselt vajadustele ega ole ebamõistlikult kõrged.
Eesti pangad suurendavad pidevalt pangaautomaatide turvalisust, lisades pangakaardi võltsimise ja kopeerimise vastaseid seadmeid, kuid täielikku kaitset ei taga ükski turvalahendus. Kuna kurjategijate eesmärk on kätte saada kaardi PIN-kood, võib pangaautomaadi juurde olla paigaldatud videokaamera või lisaklaviatuur, mistõttu tasub enne pangaautomaadis toimingu tegemist jälgida kaardi sisestusava ja klaviatuuri ning nende ümbrust. PIN-koodi sisestades on mõistlik klaviatuuri ka varjata.
Euroopa Keskpanga ja euroala keskpankade koostatud kaardipettuste aruandes kirjeldatakse pettuste arengut. Seekordne kaardipettuste aruanne on kolmas ja avaldatud Euroopa Keskpanga veebilehel 25. veebruaril 2014.
Eestis on inimese kohta 1,3 pangakaarti, Euroopas keskmiselt 1,4 ja siin tehakse aastas inimese kohta 189 kaardimakset, Euroopas keskmiselt 103. Eesti on sellega kaardikasutamise aktiivsuse poolest kuuendal kohal Rootsi, Soome, Taani, Suurbritannia ja Luksemburgi järel.
