22.12.2022 Neljapäev

Uuring: eestlased eelistavad võrdselt nii sularaha kui ka pangakaarti

Euroopa Keskpanga poolt läbi viidud Euroala tarbijate makseharjumuste uuringu tulemused näitavad, et kuigi sularaha kasutamine euroalal on viimase paari aasta jooksul märgatavalt vähenenud, on see siiski euroalal keskmisena kõige sagedasem makseviis; Eestis on sularaha ja kaardimaksete osakaal müügikohtades aga võrdne.
Uuring: eestlased eelistavad võrdselt nii sularaha kui ka pangakaarti
Uuring: eestlased eelistavad võrdselt nii sularaha kui ka pangakaarti Foto: RUP

Sularaha on euroalal keskmisena endiselt kõige sagedasem maksevahend, kuid selle osakaal on viimastel aastatel kiiresti vähenenud. Kui kahe aasta eest tasuti euroalal keskmisena sularahas 72 protsendi ostude eest, siis värske uuringu järgi 59 protsendi ostude eest. 34 protsenti ostudest tehti müügikohtades pangakaardiga ja see näitaja on kolme aastaga suurenenud 9 protsenti, teatas Eesti Pank. 

Riigiti on erinevused väga suured: Maltal, Sloveenias, Austrias ja Itaalias tehakse 70 või enam protsenti ostudest sularaha eest, seevastu Soomes ja Madalmaades on sularahaoste vaid umbes viiendik. Eestis on sularaha ja kaardimaksete osakaal müügikohtades võrdne: mõlemaid makseviise kasutati 46 protsendi ostude puhul ja umbes samasugune oli kasutus Eestis ka kolm aastat tagasi.

Kallimaid oste tehti euroala müügikohtades pangakaardiga pisut enam kui sularahas. Kui ost oli viis eurot või väiksem, tehti see 81 protsendil juhtudest sularahas, kui ostu suurus oli üle 50 euro, siis kasutati sularaha maksmisel vaid kolmandiku ostude puhul. Üle 50-euroste ostude osakaal on 14 protsenti kõikidest müügikohas tehtud ostudest.

Nutiseadmega maksmine on uuringu andmetel viimastel aastatel kasvanud, kuid selle osakaal muude võimaluste kõrval on suhteliselt madal ehk 3 protsenti. Eesti näitaja on samuti 3 protsenti. Kõige agaramalt kasutatakse nutiseadet müügikohtades maksmisel Madalmaades, kus nutiseadmega tasub ostu eest 10 protsenti inimestest ning Soomes, Iirimaal ja Lätis, kus nutiseadet kasutab 6 protsenti müügikohtades ostlemisel.

Üha enam oste tehakse e-poodidest. Kui 2019. aastal oli e-ostude osakaal euroalal 6 protsenti, siis nüüd tehakse e-poodides 17 protsenti kõigist igapäeva ostudest. Kuigi küsitlusperioodil enamikus euroala riikides suuri ostukohtade sulgemisi ei olnud, on koroonakriis jätnud oma jälje. 37 protsenti vastanutest väitsid, et teevad nüüd internetist oste sagedamini kui enne pandeemiat.

Enamasti kasutatakse e-poode suuremate ja kallimate ostude korral. Samas ostetakse e-poodidest varasemast enam ka toitu ja muid igapäevaseid kaupu – 24 protsenti kõikidest e-poe ostudest, sagenenud on ka ravimite ja kosmeetikatoodete ostmine internetist, mis moodustavad 10 protsenti e-ostudest.

Küsitlus näitab, et kõige suurem on internetiostude osakaal igapäevaostudes Belgias, Austrias, Iirimaal ja Prantsusmaal, kus see on üle 20 protsendi, olles eelmise uuringuga võrreldes tõusnud kaks korda. 2019. aastal oli Eesti elanike e-ostude osakaal 16 protsendiga euroala kõrgeim, see näitaja on jäänud samaks ka 2022. aastal.

Isikute omavahelistest maksetest tehakse euroalal tervikuna sularahas 73 protsenti, kuid sularaha osatähtsus on kolme aastaga vähenenud. Eestis on sularaha osakaal isikute omavahelistes maksetes vaid 50 protsenti, veel väiksem on see vaid Hollandis 41 protsendiga ja Soomes 49 protsendiga. Üha rohkem kasutatakse omavahel arveldades mobiilirakendusi – euroalal tervikuna 10 protsendil juhtudest, kolme aasta eest oli see näitaja aga vaid 3 protsenti.

Kõige rohkem kasutavad mobiilirakendust teisele eraisikule makstes Madalmaade elanikud, kus 43 protsenti kõikidest isikutevahelistest maksetest tehakse mobiilirakenduse vahendusel, suur on mobiilirakenduste kasutus ka Soomes, Eestis, Luksemburgis ja Maltal, kõigis neis tehakse  isikutevahelistest maksetest mobiiliäpiga umbes veerand.

Krüptovarasid kasutatakse euroalal tagasihoidlikult, seda teeb vaid neli protsenti euroala elanikkonnast. Mõnevõrra suurem on nende osatähtsus Sloveenias ja Luksemburgis, mõlemas riigis kaheksa protsenti. Eestis on krüptovarade kasutajaid uuringu järgi 5 protsenti. Sealjuures 70 protsendil juhtudest hoitakse euroalal keskmiselt krüptovarasid investeerimise eesmärgil; 27 protsenti elanikest kasutab neid nii maksmiseks kui ka investeerimiseks.

Eestis on euroala keskmisega võrreldes mõnevõrra suurem nende krüptovarade omajate osakaal, kes hoiavad neid investeerimise eesmärgil, Eestis teeb seda tervelt 83 protsenti krüptovara kasutajatest. Makstakse krüptovaradega suhteliselt enam Itaalias ja Leedus, samas on nendes kahes riigis krüptovarade omajaid kõige vähem, vastavalt kolm ja kaks protsenti elanikest.

Sularaha kättesaadavus nii kogu euroalal kui ka Eestis on väga hea. Kui euroalal keskmiselt pidasid sularaha lihtsasti kättesaadavaks 89 protsenti vastanutest, siis Eestis koguni 94 protsenti. Sularaha saamiseks kasutatakse euroala keskselt enim ehk 74 protsendil juhtudest sularahaväljastuspunkte ning koduseid reserve 11 protsendil juhtudest. Ka Eestis on need enim kasutatavad võimalused – vastavalt 72 ja 10 protsenti. Uuringu tulemuste põhjal hoiab euroalal keskmiselt 37 protsenti vastanutest oma sääste muu hulgas ka sularahas. Võrreldes eelmise uuringuga on see osakaal kolme protsendi võrra kasvanud.

Eestis hoiab oma sääste muu hulgas sularahas 49 protsenti vastanutest ehk samuti 3 protsendi võrra rohkem kui 2019. aasta uuringus. Oma tasemelt on Eesti sularahas säästnute osakaalu poolest euroala juhtriikide hulgas, jäädes alla ainult Slovakkiale, kus sularahas säästab 58 protsenti elanikest.

Euroala tarbijate makseharjumuste uuring toimus 2021. aasta oktoobrist tänavu juunini ning kokku küsitleti 39 765 inimest. Eestis oli vastajaid 1506. Sarnast uuringut on läbi viidud ka 2016. ja 2019. aastal.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference