Tallinna kunagise linnapea Edgar Savisaare plaan oli suurejooneline, nagu tollal kombeks oli. «Eesti pangandusparadiis vehib sisse rohkem kui 100 000 inimese aastapalga, elanikele samas suurt midagi vastu andmata,» kirjutas Savisaar 2014. aastal linnavalitsuse ajalehes Pealinn. «Eesti on ilma naljata muutunud välispankade lüpsilehmaks. Eesti Panga andmetel teenisid Eestis tegutsevad pangad 2013. aastal kokku 444 miljonit eurot puhaskasumit, peaaegu 100 miljonit rohkem kui aasta varem. Ühtlasi näitab keskpanga finantssektori statistika, et klientidele makstav intressikulu langes 73 miljoni euro võrra ehk siis 169 miljonilt 96 miljonile. Ehk teisiti öeldes läks pankadel oluliselt paremini ja klientidel oluliselt kehvemini,» selgitas Savisaar panga asutamise vajadust.
Suur ühistupanga entusiast oli ka tollane Tallinna abilinnapea, praegune majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas Keskerakonnast. «Me soovime luua uut, professionaalselt juhitud Eesti oma panka. Tänasel päeval on Eestis kohalikul kapitalil põhinev pangandus marginaalne ning pangandussektori tulu liigub Eestist välja… Eesti esimene ühistupank annab inimestele, ettevõtetele ja ühiskondlikele asutustele hea võimaluse osaleda pangandusturul ning mõjutada ja suunata selle turu arengut, lähtudes Eesti ühiskonna huvidest,» rääkis Aas enne panga asutamist.
Panga arendamist takistas niinimetatud Savisaare kriminaalasi. Finantsinspektsioon soovis infot linnapea Savisaare ja tollase volikogu esimehe Kalev Kallo suhtes algatatud kriminaalasja kohta. «Tegevusloa andmine eeldab panga omanike põhjalikku taustakontrolli. Inspektsioon on korduvalt soovinud Savisaare ja Kallo süüdistusakte saada. Kuna seda infot pole pank neile andnud, siis ei olegi võimalik veenduda, kas omanike taust vastab nõuetele või mitte,» ütles finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler 2017. aastal Postimehele.
Tookord teatas inspektsioon Ühistupangale, et krediidiasutuse tegevusloa taotlus jäetakse läbi vaatamata.
2018. aasta märtsis otsustasid Ühistupanga liikmed kinnitada uueks ärinimeks Tulundusühistu Eesti Ühistukapital. Muutunud tegevuseesmärgi tõttu võimaldati liikmetel tulundusühistust välja astuda ning seda võimalust kasutas kohe sadakond liiget. Edasine tegevus piirdus äriühingutele kinnisvara tagatisel laenu andmisega. Kokku anti välja kuus laenu summas 650 000 eurot. Neist kuuest laenust on tagasi makstud viis, kuuendalt laenusaajalt loodetakse veel sel aasta kätte saada 70 215 eurot.
Ainsa Tallinna linnavalitsuse liikmena on ettevõtlusvaldkonda kureeriv abilinnapea Aivar Riisalu kogu aeg sellise pangandustegevuse vastu olnud. Ta teatas juba 2017. aastal ametisse astudes, et niisugusel kujul ei ole ühistul mõtet ja tema paneks kogu asutuse hea meelega kinni. Samal arvamusel on Riisalu ka praegu.
Nüüd siis tuleb lõplik otsus ja likvideerija määramine. Pärast üldkoosolekut kvalifitseerub Ühistukapitali tänane juhataja ümber likvideerijaks, jagab kuue kuu jooksul ühistu varad laiali ja ühistu kui juriidiline keha sulgub. See on õige otsus, sest sellise põhikirjaga ei ole võimalik tegutseda. Tallinna linn pani sinna sisse kuus miljonit eurot ja sai selle eest üldkoosolekul ühe hääle. See ei ole mõistlik. Selle mõistusvastase olukorra likvideerimisega olengi ma viimasel ajal tegelenud,
rääkis Riisalu.
