31.05.2022 Teisipäev

Eesti Pank: Venemaa sõja majandusmõju paistab juba nõudluses

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja märkis esimese kvartalis majanduskasvu statistikat kommenteerides, et Venemaa sõja mõju ei ole veel majanduskasvus näha, kuid see paistab selgelt välja nõudluse struktuuris ning varude suur kasv näitab, et inimesed ja ettevõtted valmistuvad tarneraskusteks.

Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist
Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist Foto: Eesti Pank

Statistikaameti teatel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,3 protsenti, kusjuures jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot. Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,1 protsenti ja võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga kasvas 4,7 protsenti.

"Esimese kvartali andmetest on näha, et sõjast tingitud ebakindluse tõttu on ettevõtted soetanud endale varasemast enam varusid. Varude muutus panustas SKP kasvu 4,6 protsendipunkti. Lisaks energiakaupadele on Eesti importinud Venemaalt näiteks metalle, puitu ja väetiseid, mis tuleb asendada sarnaste toodetega mujalt. Varude soetamine annab lootust, et seni Venemaaga seotud tarneahelad õnnestub sujuvalt ümber kujundada ja tarnete asendamine pärsib ettevõtete tegevust kardetust vähem," ütles Oja pressiteates. 

Suur varude muutus peegeldub ökonomnisti sõnul teisalt impordis, mis vaatamata investeeringute vähenemisele esimese kvartalis kasvas küllaltki kiiresti. "Investeeringud sisaldavad harilikult palju importkaupa ja seetõttu toob investeeringute suur kahanemine harilikult kaasa ka impordi vähenemise. Investeeringute vähenemise taga on viimaste aastate erakordsed tehingud ja koroonaaegsed tarneraskused," selgitas ta. 

Väga kiiresti kasvas aasta alguses ka eratarbimine, mis ilmselt peegeldab osaliselt samuti kaupade varumist juhuks, kui tarned halvenevad,

märkis Oja, lisades, et märtsis kasvas jaekaubandusettevõtete käive eriti kiiresti.

"Samas toetavad eratarbimist ka teised tegurid, nagu koroonaajal kogunenud säästude käikulaskmine ja eelmisel sügisel ennetähtaegselt välja makstud kogumispensioni raha kasutamine. Kiire tarbimise kasv näitab majanduse tugevust, kuivõrd esimeses kvartalis tuli majapidamistel seoses energia kallinemisega kanda väga suuri sundkulutusi. Tarbimine kasvas kallinenud energiahindade kiuste," tõdes ta. 

Siiski jäi majanduskasv Oja vaates oodatule alla. "Tegevusalade lõikes oli ootamatu lisandväärtuse suur vähenemine energiasektoris ja mäetööstuses. Kasvanud energiahinnad suurendasid Eesti põlevkivisektori konkurentsivõimet ja ka tööstustoodangu toodangumahud neis valdkondades esimeses kvartalis hoopis kasvasid. Samuti suurenes ehitusmaht aastaga 14 protsenti, kuid ehitussektori lisandväärtus SKP-s hoopis kahanes. Ka kaubandussektori ligi 5-protsendine lisandväärtuse langus SKP-s ei paista eratarbimise väga kiire kasvu taustal usutav. Seega on esimese kvartali statistikas omajagu vasturääkivusi, mis on omamoodi märk suurtest muutustest ja keerulistest aegadest," nentis ökonomist.

Selle aasta edasist majanduskasvu kujundavad tema hinnangul oluliselt tarneraskused, mis vähendavad majanduse pakkumise võimet. Lisaks halvenenud suhetele Venemaaga mõjutab tarneahelaid näiteks Hiina karm koroonapoliitika, mis võib pidurdada maailma taastumist eelmisest kriisist. "Sellises olukorras võime näha majanduskasvu aeglustumise taustal kiiret hinnakasvu ja majanduse stimuleerimine eelarve kaudu ei tee olukorda paremaks," toonitas Oja. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!