Komisjoni hinnangul toetab majanduskasvu eelkõige sisetarbimine, mida prognoosiperioodi jooksul toetab reaalpalga kiire kasv ning tulumaksu määra vähenemine 2015. aastal. Alates 2014. aastast on oodata ka välisnõudluse ning erasektori investeeringute kasvu taastumist.
Komisjoni sõnul on eelmise aasta majanduskasvu mõjul jätkunud tööpuuduse vähenemine, mis teises kvartalis ulatus kaheksa protsendini. Muu hulgas kvalifitseeritud tööjõu puuduse, miinimumpalga tõusu ning meditsiinitöötajate ja õpetajate palgatõusu kokkulepete tulemusel kasvas keskmine palk teises kvartalis 8,5 protsenti ning reaalpalk 4,8 protsenti. Järgmistel aastatel jääb keskmise palga tõus 7 protsendi ja reaalpalga tõus nelja protsendi ümber.
Eesti valitsussektori eelarvepostisooniks prognoosib Euroopa Komisjon tänavu -0,4 protsenti SKPst ning järgmisel aastal -0,1 protsenti SKPst. Struktuurselt püsib valitsussektor vähemalt kuni 2015. aastani tasakaalu lähedal ning võlakoormus kahaneb selleks ajaks 9,1 protsendini SKPst.
