2017. aastal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 734 miljonit eurot. Selle põhjustasid endiselt teenuste ekspordi-impordi ülejäägi kasv ning teisese tulu netosissevool. Teenuste konto ülejääk oli 1,9 miljardit eurot ehk 19% rohkem kui 2016. aastal. Ülejääki suurendasid kõige enam arvuti- ja reisiteenused ning õhutranspordi reisijatevedu. Kaupade konto puudujääk suurenes aastaga 10% ja oli 870 miljonit eurot. Kaubavahetuse puudujääk kasvas eelkõige seetõttu, et vähenes elektriseadmete väljavedu ja vahenduskaupade netoeksport ning suurenes transpordivahendite ja mineraalsete toodete (sh kütused) sissevedu. Investeerimistulude netoväljavool jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Kapitalikonto ülejääk oli 181 miljonit eurot ja vähenes aastaga 20%. Selle taga oli peamiselt suuremahuline saastekvootide ostmine, samas aga suurenesid investeeringutoetused ligi viiendiku võrra. Teisese tulu ülejääki suurendasid laekunud trahvid.
Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) oli 2017. aastal 915 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.
Maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 1 miljardi euro võrra välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Kui eelmistel aastatel investeerisid pensionifondid enamjaolt investeerimisfondide osakutesse, siis 2017. aastal peamiselt omandi- ja võlaväärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi, s.t krediidiasutuste ja Eesti Panga kaudu oli 1,2 miljardit eurot. See leidis aset tänu krediidiasutuste struktuurimuudatustele ja klientide hoiuste kasvule. Pankade struktuurimuudatuste tulemusena vähenesid krediidiasutuste kohustused emapankade vastu ja ettevõtete senised laenukohustused residentidest krediidiasutuste vastu asendusid kohustustega välismaa krediidiasutuste vastu. Klientide hoiuste kasv tulenes jooksevkonto ülejäägist, s.t ekspordi suurenemise tulemusel voolas ettevõtetesse rohkem raha, mida hoiustati Eestis tegutsevates pankades. Jätkuvalt ületas otseinvesteeringute sissevool väljavoolu. Investeeringute sissevool suurenes krediidiasutuste omakapitali tehtud investeeringute ja mittefinantsettevõtete Eestis teenitud kasumite reinvesteerimise tõttu.
Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 2017. aasta lõpus 7 miljardi euroga (30% SKT-st). Aasta jooksul liikus investeerimispositsioon 873 miljoni euro võrra tasakaalu suunas.
Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu aasta lõpu seisuga 3,9 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (17% SKT-st). Aasta jooksul suurenesid nii võlanõuded kui ka võlakohustused.
1 Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.
