TRK 1140x140 ee gif
Majandus ja äri
Keskpanga teatel oli tänavu esimeses kvartalis Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 70 miljonit eurot, jäädes sellega mullusega samale tasemele.
Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta veebruaris 18 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk vähenes aastaga 65 miljoni euroni. Kaubaeksport kasvas 4% ja -import 11%. Kaubaimpordi kiirema kasvu tõttu suurenes kaupade konto puudujääk 2017. aasta veebruariga võrreldes 67 miljoni euro võrra ja oli 74 miljonit eurot. Teenuste kasv on endiselt kiire: eksport suurenes 12% ja import 11%. Teenuste konto ülejääk kasvas aastaga 17 miljoni euro võrra ja ulatus 140 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes aastaga 12 miljoni euro võrra, 48 miljoni euroni.
  • Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2017. aastal 734 miljonit eurot (3,2% SKT-st), mis on ligi kaks korda suurem kui aasta tagasi. See põhines teenuste ekspordi-impordi rekordilisel ülejäägil ja muudel teistest riikidest ettevõtetele laekunud tulusiiretel.
  • Jooksevkonto ülejäägiga kaasnev kapitali netoväljavool1 finantskontol oli 1 miljard eurot ning see kajastus peamiselt pensionifondide investeeringutena välismaistesse väärtpaberitesse.
  • Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et aasta lõpus ületasid Eesti residentide finantskohustused finantsnõudeid muu maailma suhtes 7 miljardi euroga (30% SKT-st). 2014. aastast alates on investeerimispositsioon paranenud, st liikunud tasakaalu suunas.
  • Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu olid aasta lõpu seisuga 3,9 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (17% SKT-st). Võlanõuete maht suurenes aastas 1,6 miljardit eurot, võlakohustused 141 miljonit eurot.
  • Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 241 miljonit eurot (4,2% SKP-st) ehk 50 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Ülejääk põhines teenuste konto rekordiliselt positiivsel saldol (teenuste eksport oli suurem kui import). Samal ajal kasvas kaubavahetuse puudujääk. Maksebilansi kapitalikonto järgi suurenes investeerimistoetuste maht 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ligi kaks korda ja oli 95 miljonit eurot
  • Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netoväljavool1 163 miljonit eurot ning selle põhjustasid pensionifondide ja valitsemissektori investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse
  • Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et kolmanda kvartali lõpus ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (33% SKP-st). Investeerimispositsioon liikus kuuendat kvartalit järjest tasakaalu suunas
  • Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu olid kvartali lõpu seisuga 2,7 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKP-st). Võlanõuete maht suurenes kvartaliga 412 miljonit, võlakohustused aga 142 miljonit eurot

2017. aasta kolmandas kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 241 miljonit eurot. Selle põhjustasid endiselt teenuste konto ülejäägi kasv ning teisese tulu (sh välisabi) netosissevool. Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli 567 miljonit eurot ehk 9% rohkem kui 2016. aasta samas kvartalis. Ülejääki suurendasid eeskätt arvuti- ja ehitusteenused ning õhutranspordi reisijatevedu. Kaupade konto puudujääk suurenes aastaga 83% ja oli 246 miljonit eurot. Kaubavahetuse puudujääk kasvas eelkõige seetõttu, et vähenes elektriseadmete väljavedu ja vahenduskaupade netoeksport ning suurenes transpordivahendite sissevedu. Kaupade väljavedu kasvas 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 3%, sissevedu aga 7%. Kapitalikonto ülejääk oli 49 miljonit eurot ehk sama suur kui aasta tagasi. 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes suurenes investeerimistoetuste maht peaaegu kaks korda. Kapitalikonto ülejääki vähendas aga suures mahus saastekvootide ostmine.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 291 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes jätkuvalt netolaenuandja: riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

Maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 163 miljoni euro võrra välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid pensionifondide ja valitsemissektori investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi, st krediidiasutuste ja Eesti Panga kaudu, oli 672 miljonit eurot. Selle taga olid krediidiasutuste struktuurimuudatused, mille tulemusena vähenesid nende kohustused emapankade vastu. Samal ajal asendusid ettevõtete senised laenukohustused residentidest krediidiasutuste vastu kohustustega välismaiste krediidiasutuste vastu. Nagu teiseski kvartalis ületas otseinvesteeringute sissevool väljavoolu. Investeeringute sissevool suurenes krediidiasutuste omakapitali tehtud investeeringute ja mittefinantsettevõtete Eestis teenitud kasumite reinvesteerimise tõttu.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (33% SKP-st). Kvartali jooksul liikus investeerimispositsioon 68 miljoni euro võrra tasakaalu suunas.

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 2,7 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKP-st). Kvartali jooksul suurenesid nii võlanõuded kui ka -kohustused.

1 Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

  • Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2017. aasta teises kvartalis 108 miljonit eurot (ligi 2% SKPst). Ülejääk põhines teenuste konto positiivsel saldol (teenuste eksport oli suurem kui import) ning teisese tulu (EL-i struktuurifondide toetused, laekunud trahvid) netosissevoolul1.
  • Teises kvartalis hoogustus Eesti välismajandus veelgi. Kaupade ja teenuste käive oli 8,9 miljardit eurot (153% SKP-st). Sellega on Eesti üks avatuima majandusega riike euroalas.
  • Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netoväljavool 171 miljonit eurot, milles kajastuvad taas peamiselt pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse.
  • Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et teise kvartali lõpus ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (34% SKP-st). Investeerimispositsioon liikus viiendat kvartalit järjest tasakaalu suunas.
  • Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu olid aga kvartali lõpu seisuga 2,5 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKP-st). Võlanõuete maht suurenes kvartalis 170 miljonit eurot, võlakohustused aga vähenesid 66 miljonit.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes