07.01.2022 Reede

Eesti langes riigihangete korralduses Euroopas keskmike sekka

Eesti riigihangete korraldus on Euroopa Komisjoni avaldatavas tulemustabelis keskmiste seas koos 12 riigiga 30 riigist; varasemalt on Eesti püsinud riigihangete tulemustabelis kõige kõrgemal tasemel.

Jaak Aab, riigihalduse minister
Jaak Aab, riigihalduse minister Foto: presidendi kantselei

Seekordne keskmine tulemus osundab, et olulistes näitajates on vajakajäämisi – hangetes kasutatakse liiga palju madalaima hinna kriteeriumi ning väljakuulutamiseta menetlusi ja liiga paljudes riigihangetes osaleb vaid üks pakkuja, teatas rahandusministeerium.

Samas on Eesti Euroopa Liidu keskmisest tublisti parem otsuste kiiruses, osadeks jaotatud hangete ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate osakaalus. 

Eestiga samal tasemel on näiteks Saksamaa, Leedu ja Holland. Eestist kehvemad näitajad on üheksal ja paremad kaheksal riigil.

Väljakuulutamiseta riigihangete osakaalu kasvu põhjustas 2020. aastal ootamatu vajadus läbi viia hankeid ülikiirelt ja erakorralises olukorras koroonaviirusega võitlemiseks. Kuna viirust ei saa enam pidada ootamatuks ning hankijatel on olnud võimalik oma tegevust muutunud tingimustes paremini kavandada, siis näeme, et väljakuulutamiseta menetluste osakaal järgnevatel aastatel langeb,

ütles riigihalduse minister Jaak Aab. 

Minister rõhutas jätkuvalt peab järgima riigihangete tuumpõhimõtteid – konkurentsile ja turule avatus ning läbipaistvus.

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja Kristel Mesilane tõi esile, et ühe pakkujaga hangete osakaal on Eestis olnud ka varasematel aastatel eeldatavast suurem. Seda mõjutab Eesti turu kontsentreeritus, väike ettevõtluskeskkond ja potentsiaalsete pakkujate suhteline vähesus võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.

Mesilane selgitas, et Euroopa Liidu näitajate järgi tuleks hankijatel suurendada pakkujate arvu vähese konkurentsiga riigihangetes. "Pakkujate ringi suurendamiseks saab hankija jagada suurema riigihanke osadeks, läbi viia rahvusvahelise hankemenetluse ka juhul, kui hanke maksumus seda ei nõua ning jälgida, et hanke tingimused ei oleks liialt piiravad," selgitas ta.

Jätkuvalt on hangetes kasvuruumi erinevate hindamiskriteeriumite kasutamisele. "Kvaliteedikriteeriumite kasutamine annab hankijale võimaluse lisaks pakutud hinnale kaaluda ka teisi, hanke eset või teenust kirjeldavaid kriteeriume, et teha oluliste parameetrite või tingimuste põhjal valik sobivaima asja, teenuse või ehitustöö leidmiseks, see tähendab leida parim hinna ja kvaliteedi suhe," lausus Mesilane. 

Samas on Eesti mitmetes riigihangete korralduslikes näitajates Euroopa parimaid. Näiteks osalevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad Eesti hangetes tunduvalt rohkem võrreldes teiste Euroopa riikidega. See on märk nende konkurentsivõimelisusest ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks lihtsast ligipääsust riigihangete turule. 

Lisaks eelnevalt nimetatud indikaatoritele mõõdab Euroopa ühtse turu tulemustabel veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud riigihangete väärtuse suhet riigi SKP-sse, ühishangete osakaalu,  VKE-dega sõlmitud lepingute osakaalu ning hanketeate avaldamisel puudulikult esitatud info ja hankija või pakkuja registrikoodide puudumist. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255