05.12.2022 Esmaspäev

Eesti Energia: elektrihinda on tõstnud külm ja tuulevaene ilm

Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul tõusid elektrihinnad eelmisel nädalal meie hinnapiirkonnas keskmiselt 90 eurot megavatt-tunni eest, mida mõjutasid eeskätt külmemad ja kuivemad ilmad ning suhteliselt madal tuuletoodang.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 350,8 eurot megavatt-tunnist, tõustes 89,5 eurot võrreldes eelmise nädalaga.
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 350,8 eurot megavatt-tunnist, tõustes 89,5 eurot võrreldes eelmise nädalaga. Foto: pixabay

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 350,8 eurot megavatt-tunnist, tõustes 89,5 eurot võrreldes eelmise nädalaga. Kõige odavam oli elekter esmaspäeva ööl hinnaga 118,37 eurot megavatt-tunnist ja kõige kõrgem kolmapäeva õhtul kell 18, mil hind oli 503,85 eurot megavatt-tunnist, teatas Eesti Energia.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul 750 megavatti. Seitsmest juhitavast elektrijaamast töötab kuus ning saadavust mõjutas peamiselt avarii Auvere elektrijaamas, mis on Milleri sõnul plaanis kõrvaldada selle nädala jooksul. "Soome uus tuumajaam peaks järgmisest nädalast alates taas tööle asuma, et oma testprogramm lõpuni teha. Samas on kõik turuosalised skeptilised, kas suudetakse ikka sellest plaanist kinni hoida, seda enam, et ametlik uurimine tekkinud tõrke põhjuste kohta on veel käimas," lisas strateeg. 

Nädala keskmine gaasihind oli 132,6 eurot megavatt-tunnist, 9,9 eurot rohkem võrreldes eelmise nädalaga. Tõusu veab Milleri selgitusel peamiselt külmem ilm, mis kergitas hinna neljapäeval seitsme nädala rekordilisele tasemele. Reedel siiski hind langes, kuna turg reageeris külma ilma prognoosidele üle.

Süsinikdioksiidi nädala keskmine hind oli 84,9 eurot tonni kohta, 8,6 eurot rohkem võrreldes eelmise nädalaga. Hind tõusis strateegi selgitusel külmema ilma, madala hüdroenergia tootmise ja vähese tuuleenergia tõttu, mis suurendab nõudlust fossiilkütustel töötavate elektrijaamade järele. Lisaks kaubeldakse detsembril oksjonitel vähem süsinikdioksiidi saastekvoote ja päris paigas ei ole veel ka Euroopa REPowerEU rahastamise kava, mille rahastamiseks tahaks Euroopa Parlament kvoodimüüki suurendada.

Detsembrist tõotab kujuneda Euroopa vastupidavuse proovikivi viimase aasta jooksul süvenenud energiakriisis. Maailmajaole avaldavad survet kasvavad gaasi- ja elektrihinnad ning langevad temperatuurid, ehkki gaasihoidlate seis on veel hea. Kuu aega tagasi oli Euroopa gaasihoidlate keskmine tase oma maksimumi juures 95 protsenti täis. Täna, kui veidi külmema ilma periood on kaks nädalat juba kestnud, on keskmine täituvus 91 protsenti juures. Just viimaste täituvus kujuneb kriisiga toimetuleku peamiseks mõõdupuuks kuni suurem osa talvest on veel ees,

kirjeldas Miller. 

Ta märkis, et võrreldes varasemate aastatega kogus Euroopa talveks oluliselt rohkem maagaasi, mida toetas veeldatud maagaasi import, pingutused tarbimist vähendada ning oktoobris ja novembris valitsenud pehmed ilmad. Varud saavutasid seni maksimaalse täituvuse 13. novembril, misjärel on need vähenenud 26 teravatt-tunni võrra, mis on poole võrra vähem kui sama perioodi viie aasta keskmine.

"BloombergNEF-i hinnangul oli gaasi tarbimine novembris Loode-Euroopas, Itaalias ja Austrias 26 protsenti väiksem kui tavaliselt, kuid detsembri külmad hakkavad alles näitama, kuivõrd seda põhjustas tavapärasest soojemad ilmad ja mil määral teadlik kokkuhoid. Kui ka aastavahetuseks on hoidlate täituvus suurem kui viie aasta keskmine, võib öelda, et regiooni pingutused talvekriisi vältimiseks on osutunud viljakaks. Euroopa Liit on juba kuid pidanud läbirääkimisi gaasi hinna volatiilsuse piiramise meetmete üle, kuid parima lahenduse osas üksmeelt veel ei paista. Nii on varud ja tarbimise vähendamine peamiseks turvapadjaks. Bloomberg NEF-i analüütikute järgi peaks Euroopa minema kevadele vastu hoidlate täituvusega tasemel 53 protsenti, et suuta järgmisel suvel varud uuesti täita," selgitas strateeg. 

Detsembri alguseks prognoositakse tema sõnul Põhja-Euroopasse ja Saksamaale arktiliste mõjude tulemusel keskmisest oluliselt külmemat ilma, Soome lahe piirkonnas lausa kuni 7 kraadi madalamat temperatuuri kui keskmiselt. Valitsused Soomest Prantsusmaani on hoiatanud energia puudujäägi ja lühiajaliste elektrikatkestuste eest järgmiste kuude jooksul. Eelmise nädala keskel kerkis Põhjamaade elektribörsi Nord Pool hind 8,2 protsenti tasemeni 373,23 eurot, mis on kõrgeim hind pärast energiakriisi senist tippu septembris.

"Hinnaliikumiste oluliseks mõjutajaks kujuneb Põhjamaade tohutute hüdroreservuaaride täituvus ja energiatootjate valmisolek neid kasutada olukorras, kus talve jooksul võivad hinnad veelgi tõusta. Lõuna-Rootsi on juba praegu Ringhals 4 tuumajaama veebruari lõpuni kestva remondi tõttu suures elektridefitsiidis ja sel nädalal läheb remonti ka riigi suurim tuumareaktor. Hinnad kerkisid möödunud nädala alguses ligi 400 euroni megavatt-tunni eest ja püsivad ka järgmiste nädalate jooksul külma ilma tõttu üle 300 euro," nentis Miller.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255