Ehkki e-kaubanduse arengut takistab ettevõtjate arvates peamiselt madal usaldusväärsus e-poodide vastu ja tarbija harjumus tooteid füüsiliselt proovida, kavandatakse järgnevatel aastatel investeeringuid nii IT-lahendusteks kui e-poodide turundamiseks.
„Kui kaubandusettevõtete uuringust selgus, et 56% küsitletud ettevõtetest plaanib järgneva kahe aasta jooksul oma kaubanduspinda laiendada või uusi kauplusi avada, siis e-poode kavatseb järgneva kahe aasta jooksul avada neist siiski vaid 5%,“ selgitab Swedbanki kaubanduse sektori juht Maris Peda.
Peda sõnul selgus samast küsitlusest, et ligi kolmandik Eesti kaupmeestest e-kaubandusega mingil määral juba tegelebki. „E-kaubanduse raskuskese langeb Eestis põhiosas spetsiaalkauplustele, kellest on oma e-poe lahendus olemas juba 39%-l, samas kui esmatarbekaupmeestest (peamiselt supermarketid) ei tegele e-kaubandusega täna tõsisemalt veel mitte keegi,“ sõnas Peda.
Tarbijate harjumuste suhteliselt aeglast muutumist kinnitab Peda sõnul aga asjaolu, et ehkki paljudel spetsiaalkaupade müüjatest on internetipoe lahendus juba olemas, siis e-kaubanduse osakaal moodustab nende müügist 2014. aastal vaid kuni 5%. „ Kuna väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas on neid, kes on spetsialiseerunud ainult e- kaubandusele, siis siin segmendis on e-kaubanduse osakaal suurem, kasvades tänavu kuni 9%-ni,“ selgitab Peda.
Ettevõtjate hinnangul ulatub e-kaubanduse osakaal praegusel hetkel kõikidest ostudest Eestis (sh ostud välismaa e-poodidest) 12%-ni, ent kasvab kolme aastaga 21%-ni ehk ligi viiendikuni. Peda sõnul eeldab e-kaubanduse arendamine ettevõtjatelt investeeringuid nii IT-lahendustesse kui turundusse. „Kui suurettevõtted on turul suhteliselt paremini tuntud ja omavad rohkem kapitali, et teha mahukamaid investeeringuid IT-lahendustesse, siis väiksemad ettevõtted panustavad pigem turundustegevustele,“ märgib Peda. „Kauba kohaletoimetamise süsteemi plaanib küsitluse järgi arendada aga vaid kümnendik ettevõtetest, millest võib järeldada, et Eesti kullerteenuste võimalusi ja taristut peetakse tänaste Eesti-siseste e-kaubanduse mahtude juures rahuldavaks.“
Usaldusväärsus kasvab kogemustega
E-kaubanduse suhteliselt madal usaldusväärsus Eestis on Peda sõnul seletatav osaliselt nii avalikkuseni jõudnud negatiivsete juhtumitega kui kaupmeeste endi sageli vähese kogemusega selles valdkonnas. „Kui esmatarbekaupmeestest 50% nimetas e-kaubanduse arengut takistavaks teguriks just madalat usaldusväärsust e-poodide vastu, siis spetsiaalkaupade müüjatest, kelle seas on e-kaubanduse kogemusega ettevõtjaid tunduvalt rohkem, peavad e-poodide ebaühtlast mainet probleemiks juba mõnevõrra vähem, 39%,“ märkis Peda.
Lisaks nimetati e-kaubanduse arengut takistavateks teguriteks eestlaslikku umbusku ja harjumust tooteid füüsiliselt ise proovida (22%), hästi arenenud kaubandusvõrku (14%), mahukaid investeeringuid IT-arendustesse (14%) ja turu väiksust (13%). „Tähelepanu väärib, et konkurentsi tavakaubandusest ja eelkõige välismaistest e-poodidest hindas takistuseks vaid 8% kaupmeestest,“ lisas Peda.
Swedbanki kaubandusettevõtete küsitluses osales ligi 150 erineva suurusega jaekaubandusettevõtet.
