"Kui küsisime inimestelt, kas nad teavad, kui suur see laenuintress oli, siis paljud inimesed ei osanud sellele vastata," ütles Emori sotsioloog Jaanika Hämmal uuringu esitlusel.
Osaliselt võib Hämmala sõnul seda pidada ka küsimuseks olnud ajahorisondi pikkuse tõttu, sest viie aasta tagust aega ei pruukinud vastanud alati mäletada.
Ülejäänud 60 protsenti väikelaenu võtnutest hindasid oma laenuintressi keskmiselt 17,3 protsendile, mis on ilmselt pisut vähem, kui tegelikkus märkis Hämmal.
Kuigi üldise küsitletute hoiaku kohaselt on väikelaenud kallid ning ostude finantseerimiseks ebamõistlikud, vastas pea veerand küsitletutest, et soovib ka lähitulevikus laenu võtta, peamiselt krediidkaardi näol, mida soovib isegi 20 protsenti vastanutest.
Eesti laenuklient soovib üldiselt näida kaalutlev ja teadlik, rääkis Hämmal. Kolmveerand laenuvõtjaist väitsid, et tutvusid enne laenupakkumistega. Samas oli küllaltki suur osa laenu võtnud küsitlusel osalenuid seisukohal, et laenutingimuste ja -maksumuste arvutamine on küllaltki keerukas.
Samas on Eesti pangandusturg küllaltki stabiilne, 90 protsenti inimestest on kodupanga veendunud kliendid, kes seda vahetada ei soovi. Küll aga on kodupankades keeldutud laenu andmisest pea 17 protsendile laenusoovijatest, kellest valdav enamus oli küll tööeas, aga kelle sissetulekud olid pigem madalad.
