Õigus
Kolmapäev, 28 Oktoober 2020 10:31

Sada korda kiirem võimalus arvutada viivist

Raha maksmisega viivitamisel on võlausaldajal õigus nõuda nii juriidilisest kui ka eraisikust võlgnikult viivitusintressi ehk viivist. Viivis määratakse tavaliselt kindlaks võlgnetavalt rahasummalt protsendina kas kalendriaastas või kalendripäevas, mõnikord ka protsendina kalendrikuus.


Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Reede, 12 Juuni 2020 10:56

Raha arestimine ja viivis

Vaatluse all on riigikohtu lahend selle kohta, kuidas on viivise maksmisega siis, kui raha arestitakse maksumenetluses, kuid jääb võlgniku kontole. Olukord on praktikas tihtiesinev, kuid praktika on ebaselge.


Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Mis on vahet intressil ja viivisel ning kui palju ikkagi tohib viivist nõuda, kas intressi ja viivist saab korraga nõuda ning kas intressilt võib arvestada viivist. Selgitan laenulepingu näitel.

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas teisipäeval oma otsuses, et tüüptingimus ebaproportsionaalselt suure viivisemäära kohta on tühine võlaõigusseaduse § 42 lg 3 p 5 alusel.

Kas töölepingu selline sõnastus, kus on kirjas, et töötasu makstakse töötajale välja hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks, vastab seadusele? Kui nüüd kokku lepitud palgapäeval töötasu minu arvele ei laeku, siis kui suures ulatuses on mul õigus nõuda viivist?

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference