Tööõigus ja tööturg

Tööstuse jätkuva automatiseerimisega saavad järjest olulisemaks oskuste kasvatamine ning ümber- ja täiendõpe, kuid automatiseerimisest hoolimata pole ka Eesti tööstuses terav tööjõupuuduse probleem kuhugi kadunud, kirjutab tööandjate keskliidu liige, tööjõurendi- ja värbamisettevõtte Finesta tegevjuht Heikki Mäki. Vastupidi – see aina süveneb.

Kas nüüd on vaja maksta lühiajalise tööloa alusel tööle võetud kolmandast riigist pärit välistöötajale riigi keskmist töötasu? 


Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Kolmapäev, 06 Aprill 2022 08:44

Välistööjõuga seotud maksuseigad

Mitmes Eesti majandussektoris on probleemiks kvalifitseeritud tööjõu ja oskustööliste vähesus. Seetõttu on Eesti tööandjate seas üha rohkem suurenemas nõudlus välistööjõu järele. Nii palgatakse välismaalt töötajaid, kes ei ela püsivalt Eestis ja töötavad tööandja heaks välismaal või siis tulevad ajutiselt tööd tegema Eestisse.


Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) koostatud raportist selgub, et välistalentide Eestisse töötama asumise ja sisseelamisega kaasnevad kulud esimese kuue kuu jooksul on märkimisväärsed, ulatudes kuni 30 000 euroni.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) viis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmi Work in Estonia tellimusel läbi uuringu, mille kohaselt on välismaalaste huvi Eestis töötamise vastu suur ning talentide Eestisse meelitamine on värbamise lihtsaim osa.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference