Välisvärbamise kadalipp
Tööjõupuudus on muutunud tavapäraseks nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Vajadus lisatööjõu järele võib tuleneda kas ajutisest töömahu kasvust või soovist suurendada ettevõtte tõhusust, kaasates uuenduslikku oskusteavet.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Vajadus välistööjõu järele kasvab
Finesta: välistöötajateta Eesti tööjõupuudus üksnes süveneb
Tööstuse jätkuva automatiseerimisega saavad järjest olulisemaks oskuste kasvatamine ning ümber- ja täiendõpe, kuid automatiseerimisest hoolimata pole ka Eesti tööstuses terav tööjõupuuduse probleem kuhugi kadunud, kirjutab tööandjate keskliidu liige, tööjõurendi- ja värbamisettevõtte Finesta tegevjuht Heikki Mäki. Vastupidi – see aina süveneb.
Keskmine töötasu lühiajalisele välistöötajale?
Kas nüüd on vaja maksta lühiajalise tööloa alusel tööle võetud kolmandast riigist pärit välistöötajale riigi keskmist töötasu?
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Välistööjõuga seotud maksuseigad
Mitmes Eesti majandussektoris on probleemiks kvalifitseeritud tööjõu ja oskustööliste vähesus. Seetõttu on Eesti tööandjate seas üha rohkem suurenemas nõudlus välistööjõu järele. Nii palgatakse välismaalt töötajaid, kes ei ela püsivalt Eestis ja töötavad tööandja heaks välismaal või siis tulevad ajutiselt tööd tegema Eestisse.
