Töökeskkonnas veedame suure osa oma päevast ning sellele on kindlasti mõju meie tervisele. Töö käigus võib juhtuda õnnetusi ja olla  kokkupuuteid mõne töökeskkonna ohuteguriga, mis võib kaasa tuua tööst põhjustatud haigestumise või kutsehaigestumise. On teada, et ligi 15% töötajatest on tunnistanud, et töö on põhjustanud neile terviseprobleeme.

Esialgsetel andmetel juhtus eelmisel aastal Eestis 4117 tööõnnetust. Elu jättis mullu tööpostile 15 inimest. Tööõnnetusterohkeim sektor on metallitööstus. Maakondlikult toimus enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal.

Minuga juhtus töö juures kerge tööõnnetus, mille tagajärjel jäin ka töövõimetuslehele. Andsin juhtunust teada tööandjale, kes uuris juhtunut ja otsustas, et tegemist ei ole tööõnnetusega. Tööandja koostas akti ja saatis selle ka Tööinspektsiooni. Tööinspektsioon märkiski, et tegemist ei ole tööõnnetusega, tööandja raportit ei koostanud ning ma sain töövõimetuse eest hüvitist vaid 70% ulatuses alates viiendast päevast. Ma ei ole aga nõus, et tööandja ei tunnista minuga juhtunut tööõnnetuseks. Kuhu ma pean pöörduma, et kaitsta oma õigusi ning saada hüvitist ajutise töövõimetuse eest tööõnnetuse tõttu?

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas kolmapäevases  otsuses, et kohtu pädevusse ei kuulu eraldi nõudena selle tuvastamine, kas töötajaga juhtunud õnnetusjuhtum oli tööõnnetus.

Mul juhtus tööõnnetus. Leppisin aga ülemustega kokku, et ma ütlen arstile, et see juhtus kodus. Ma arvan, et see ikka ei ole õige ja tahaks nüüd selle tööõnnetuseks ümber muuta, mis ma selleks tegema pean?