Selle aasta alguses juhtus Eestis järjestikku mitu traagilist tööõnnetust: uue aasta esimesel tööpäeval sai tööõnnetuse tagajärjel surma nii Kuutsemäe suusakeskuses töötanud 15-aastase noormees kui ka Ida-Virumaal Enefit 280 vedelkütuse tehases töötanud kaks staažikat töötajat. Ajakirjanduses on kirjutatud, et neist õnnetustest esimese võis põhjustada tööohutusnõuete eiramine ja rikkumine.

2021. aastal kasvas koos majanduse avanemisega ka tööõnnetuste arv. Tööõnnetuste tõttu kaotasime ca 1,1 mln töötundi, teatab tööinspektsioon.

Tööinspektsioon kontrollis, kuidas tööandjad uurisid oma ettevõttes juhtunud tööõnnetust, ning tulemused näitasid, et tööõnnetustest tehakse pigem lühiajalisi järeldusi.

Tööinspektsiooni andmetel toimus eelmisel aastal 3759 tööõnnetust, millest surmaga lõppes koguni 11. Nagu ka varasematel aastatel, registreeriti tegevusalade lõikes tööõnnetusi kõige enam kaubanduse, metallitööstuse, ehituse, puidutööstuse ning veonduse ja laonduse valdkonnas.

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus esmapilgul on tegemist tööandjast sõltumatu õnnetu juhuse, rumala nalja või pahatahtliku olukorraga, mille aga Tööinspektsioon kvalifitseerib tööõnnetusena. Selline trend on aga ohtlik, kuna nimetatud olukorras võib vastutus langeda ka tööandjale ja seda isegi olukorras, kus sündmusel puudub otsene seos töö tegemisega.