Eesti rahvusvaheliste riigihangete korraldus sai Euroopa Komisjonilt taas kõrgeima hinnangu, selgub Euroopa Liidu (EL) ühtse turu tulemustabelist Single Market Scoreboard.

Rahandusministeerium esitas valitsusele ettepanekud riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmiseks.

Riigihangete läbiviimisel on nii hankijatele kui pakkujatele tüüpiliseks emotsiooniks frustratsioon  - pakkujad tajuvad hankemenetlust tihtipeale kas liigselt formalistliku tähenärimisega või jokk-mänguna, kus võitjaks peab saama hankijale sümpaatne partner, hankijate jaoks on frustreeriv pakkujate hooletus pakkumuse dokumentatsiooni koostamisel. Vaidlustuspraktika kinnitab, et lõviosa eksimusi, mis viivad pakkuja suhtes hankemenetluses negatiivse otsuse tegemiseni, on kantud pakkuja hooletusest pakkumuse dokumentatsiooni koostamisel või hanke alusdokumentide pinnapealsest analüüsist või ebaõigest tõlgendamisest. Harvad pole ka juhud, kui pakkuja on vaidlustamistähtajad maha maganud ja seetõttu minetanud võimalused...

Riigihangete korralduses on uuendused lihtsustanud mitmeid hankeprotsessi tegevusi ja hangete läbiviimisega seotud eksimuste arv on langustrendis, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Estella Põllu.
Iga uus seadus vajab harjumiseks ja rakenduspraktika välja kujunemiseks aega. Hangetes on edu võti pidev praktika. Kui asutuses korraldatakse hankeid harva, tasuks otsida koostöövõimalusi, et korraldada hange ühiselt või keskselt koos mõne teise asutuse või üksusega.

Riigikontrolli läbiviidud auditist selgus, et hangete korraldajate vaates ei ole uus riigihangete seadus ja register hanketegevust lihtsustanud.  2017. aasta septembris jõustus uus riigihangete seadus ja 2018. aastal võeti kasutusele uus riigihangete register. Riigikontroll viis kuue varem enim probleemse ministeeriumi valitsemisalal läbi auditi, et uurida milline on olnud muudatuste mõju riigiasutuste hanketegevusele.