Evelyn Liivamägi, Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja

2015. aastast hakkab kehtima uuel vormil tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (TSD). Uue vormi aluseks olevad tulumaksuseaduse muudatused võeti Riigikogus vastu 01.07.2014. Uus TSD vorm tuleb esmakordselt esitada 10. veebruariks 2015. a.   Paremaks muudatuste valmistumiseks ja sujuvamaks üleminekuks oleme võtnud ühendust Maksu- ja Tolliametiga, et uurida järele mis seadusemuudatuse tõttu täpsemalt muutub ja vajadusel teha „puust ette ja punaseks“, mida peab uuel TSD vormil täitma ning kuidas seda õigesti teha.

NB! Enne küsimuse esitamist veenduge, et seda poleks esitanud juba keegi teine (vt küsimusi lehe allosas).

Esitatud küsimused:

1. Kas te oskate lahti seletada seda mehhanismi, kuidas hakkab uue deklareerimismuudatuse valguses vähenema maksupettus?
2. Kas firma nimi peab KDM INF aruandel vastama täpselt Äriregistris olevale firma nime kujule?
Näiteks kui firma nimi äriregistris on aktsiaselts Mets, kas siis võib kasutada KDM INF aruandes nime kuju Mets AS. Või kui firma nimi äriregistris on Kalle Osaühing, kas võib aruandes kasutada nime kuju Kalle OÜ?
3. Kas edaspidi peaks hakkama arveid esitama ja vastu võtma digiallkirjastatuna?
4. Kui mul on ühest firmast 20 ostutsekki, kas siin saab erisuse koodi kasutades neid ühe reana sisestada?
5. Kas te oskate vastata, mis kuupäevast alates on võimalik jaanuarikuu 2015 TSD deklaratsiooni esitada e-maksuametis?
6. Miks on riik hakanud IT-firmade müügimeheks? Meil on korralik palgaarvestuse programm, mis maksustab väljamaksed vastavalt seadustele ja millest saab esitada korraliku TSD e-maksuametisse. Selleks, et maksuamet saaks ise maksud arvestada (kuu aega peale väljamakse sooritamist) vaja ettevõtetel soetada palgaprogrammi uus versioon. Tulemus jääb samaks, kuid kulud kasvavad.
7. Kuidas arvestab sots.maksu programm, kui inimesel on mitu väikest töökohta ja ei teki ühel kohal sel juhul sots.maksu tasumise min.kohustust?
8. Sooviksin teada, kas praeguse seaduse järgi tohib töötada selliselt, et ametlikult on tähtajatu põhikoht olemas, kuid jõulukuul alalisest töökohast palgata puhkust võttes töötan kuu aega detsembris teisel kohal, kus vormistatud tähtajaline leping 25 päevaks? Samas kehtib ka tähtajatu tööleping alalisel kohal. Seega oleks kaks töölepingut – üks alaline ja teine ajutine (tähtajatu ja tähtajaline) üheaegselt.
9. Kui olen saanud arve firmalt, aga tasumise nõue on loovutatud teisele firmale, siis missuguse firma ma kirjutan käibemaksuaruande lisale?
10. Millal on e-maksuametis võimalik tutvuda uue TSD vormi täitmisega, et oleks võimalik selle täitmisel tekkivaid küsimusi teile esitada ?
11. Kuidas kajastatakse uuel TSD töötajat,kellel on töövõimetuspension ja siiani näidati sotsiaammaksu sellevõrra vähem?
12. Kas sõiduautosid puudutav käibemaksuseaduse muudatus laieneb ka N1 kategooria sõidukitele ehk nn pakiautodele?
13. Kas TSD vormi peab sisestama bruto või neto summa?

Märt-Martin Arengu

Septembris 2014 alustas oma ametiaega Audiitorkogu presidendina Märt-Martin Arengu, kellega võtsime ühendust, et saada tuttavaks ning uurida, mis parajasti Audiitorkogus ja audiitortegevuse valdkonnas on teoksil.

Millised on Sinu peamised prioriteedid Audiitorkogu presidendina?

Audiitorkogu kui audiitorbüroosid ja vandeaudiitoreid ühendava kutseorganisatsiooni eesmärgiks on tagada audiitortegevuse vastavus avalikule huvile ja ettevõtjate ootustele.

Audiitorkogusse kuulumine on kvaliteedimärk nii auditi teenuse tellijatele kui ka avalikkusele laiemalt. Tagame selle läbi liikmetele suunatud täiendusõppe, metodoloogilise toe, teavitus- ja selgitustegevuse ning otsese järelevalve osutatava audiitorteenuse kvaliteedi üle.

Audiitorbüroodel on võimekus tuginedes erialasele kogemusele ja teadmistele luua teenuse osutamisel lisandväärtust ning olla partneriks ettevõtete omanikele ja juhtidele tulevikku suunatud otsuste tegemisel. Samuti võimaldab audiitorteenus riigil teha järeldusi Eesti ettevõtete finantstervisest ning plaane ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Ning veel pean oluliseks erinevate kutse- ja erialaorganisatsioonide tihedamat koostööd arvestusala valdkondade arendamisel.

Olen Audiitorkogu presidendina lubanud hea seista nende sõnumite laiema avalikkuseni viimise ning seeläbi audiitortegevuse kuvandi rohkem tuntumaks tegemise eest.

Millised teemad on parajasti Audiitorkogus aktuaalsed?

Audiitorkogu on viimase aasta jooksul võtnud aktiivse rolli arvestus- ja audiitortegevuse valdkonda puudutava regulatsiooni kujundamisel ning osalenud ka avalikus diskussioonis, mille eesmärgiks on laiemalt ettevõtluskeskkonna arendamine. Sellel sügisel on Audiitorkogus aktuaalseteks teemadeks kahtlemata Rahandusministeeriumis väljatöötamisel olev „Valge Raamat“, mis on alusdokumendiks lähiaastate muudatusteks nii raamatupidamises kui audiitortegevuses. Samuti on praegu teisel lugemisel audiitortegevuse seaduse muudatused, kus seisame hea selle eest, et muuta seadust paindlikumaks ning vähendada sellega Audiitorkogu liikmetele pandud liigset halduskoormust.

Septembris-oktoobris valmistume praegu selleks, et audiitorbürood saaksid novembrikuu algusest kasutusele võtta äsja valminud töövõttude dokumenteerimise eritarkvara. Programmi eesmärgiks on muuta vandeaudiitorite tööd efektiivsemaks ja tõsta töö dokumenteerimise kvaliteeti. Tarkvara sisaldab küll auditi spetsiifilist funktsionaalsust, kuid seda on lihtne kasutusele võtta ükskõik millise töö dokumentide haldamiseks, sest see võimaldab siduda dokumendid ühtsesse süsteemi ning saada kiiresti ülevaade, milline on erinevate tööülesannete staatus.

Samuti tegeleme sel suvel läbi viidud auditituru uuringu tulemuste kokkuvõtmise ja analüüsiga, et anda sellest Audiitorkogu liikmetele ülevaade ning tutvustada uuringu tulemusi ka meedias.

NB! Enne küsimuse esitamist veenduge, et seda küsimust poleks esitanud juba keegi teine (vt küsimusi lehe allosas).

Esitatud küsimused:

• Mainisite uute e-lahenduste arendamist. Kas see tähendab, et paljud audiitorite toimingud/tegevused automatiseeritakse? Kas sellega seoses muutub ka audiitori roll? Kas audiitori kutse omandab seeläbi uue tähenduse?
• Kuidas valida audiitorit ettevõttel, kes ei ole kunagi tema teenuseid kasutanud?
• Kas teie hinnangul peaks audiitor võtma endale ka hariva funktsiooni, mh selgitama ettevõtte juhtkonnale (oletame, et raamatupidaja on piisavalt finantsalaselt haritud) elementaarseid ja mitte nii väga elementaarseid põhitõdesid?
• Mida arvate praegustest auditeerimise piirmääradest, on need on mõistlikud ja kui ei, siis millised oleksid mõistlikud?
• Kui audiitor tuvastab, et omanikust klient kandib ettevõttest raha välja ja kahjusaaja oleks maksmata maksude näol riik, siis mida peaks audiitor tegema teades, et asja avalikustamine audiitori aruandes toob kaasa maksuhalduri huvi kliendi tegemiste vastu?
• Kuidas hakkab lähiaastatel muutuma audiitorite liikmemaksu suurus?
• Kuidas hindate meie raamatupidajate taset, kas kohustuslik atesteerimine oleks teie hinnangul vajalik?
• Kuidas peate auditi/ülevaatuse piirmäärade tõstmist vajalikuks?
• Kui raske on audiitoriks saada? Mis selle jaoks tegema peab? Kas n-ö igaühel on võimalik selleks saada?
• Millega audiitor põhiliselt tegeleb? Kui tähtsaks võib nende tööd pidada nt riiklikul tasandil?
• Mida soovitaksite ettevõtjale, kes audiitori poole pöördub, erilselt tähele panna? Kas on ette tulnud mingeid põhivigu, mida valesti tehake?
• Kuidas teha vahet nii-öelda hea ja halva audiitori vahel?
• Mida tähendab see kui firma on saanud audiitorilt märkusega otsuse?
• Mis on see lisandväärtus, mida audiitor lisaks tavapärasele auditile kliendile pakkuda võib? Kas peate silmas konkreetselt mingeid teenuseid? Kui jah, siis milliseid?
• Kas raamatupidajal oleks ka mingit kasu selle tarkvaraprogrammi kasutuselevõtmisest?
• Millisena näete audiitorteenuse turgu 3-5 aasta pärast?
• Kas audiitori roll auditi läbiviimisel on ühtlasi ka kliendi nõustamine või täidab ta ainult kontrollifunktsiooni?
• Mis juhtub firmaga edasi kui audiitor auditi tulemusena avastab rikkumisi?
• Mida kujutab endast „Valge Raamat“ – kus sellega tutvuda oleks võimalik? Millised on olulisemad muudatused, mida see raamatupidajale kaasa toob?
• Milliseid järeldusi/muudatusi on riik senini läbiviidud auditite tulemusena teinud?
• Riigikontrolli kodulehel on kõigile lugemiseks põhjalikud aruanded auditi tulemuste kohta. Audiitorite aruanded majandusaasta aruande juures on suhteliselt mittemidagiütlevad ja nendest on raske firma kohta mingit järeldust teha. Miks need aruanded oma põhjalikkuselt erinevad?
• Mida tähendab audiitori aruandes väljend „olulises osas“? Kas on võimalik, et olulisi vigu on tehtud ka mitteolulises osas?

Lähtudes aruandekohustuslastelt saadud küsimustest otsustas Raamatupidamise Toimkond aprilli lõpus muuta RTJ-d nr 6 ja 12 tagasiulatuva rakendamisega aastaaruannetele, mis koostatakse 01.01.2013 ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta. Juhendid olid eelnevalt kahe kuu jooksul kommenteerimisel ning leidsid positiivset vastukaja.

Quo vadis, raamatupidamisarvestus?

Intervjuu Raamatupidamise Toimkonna esimehe Ago Viluga

Raamatupidamisuudiste septembrinumbris ilmus intervjuu Eesti Audiitorkogu presidendi Kaido Vetevooga, kes rääkis audiitortegevuse olevikust ja tulevikust Eestis.

Järgmisena teeme intervjuu Raamatupidamise Toimkonnaga – küsimustele vastab Toimkonna liige ja Audiitorkogu esindaja Ago Vilu.

NB! Enne küsimuse esitamist veenduge, et seda küsimust poleks esitanud juba keegi teine (vt küsimusi lehe allosas).

Esita küsimus siit...

Esitatud küsimused:

• Kui palju teeb Raamatupidamise Toimkond koostööd nt Eesti Raamatupidajate Kogu või Audiitorkoguga?
• Kui palju teeb Raamatupidamise Toimkond koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega? (IASB jt)
• Võiks lühidalt rääkida Raamatupidamise Toimkonna liikmetest – kuidas liikmeks saab (kas määrab rahandusminister või saab ka ise „üles astuda“)? Mis aja tagant liikmeid vahetatakse? Kes (ja mis asutustest vms) on hetkel liikmed? Kas alati on esindatud just need asutused (nt Audiitorkogu, Finantsinspektsioon, ERK, Kaubandus-Tööstuskoda)?
• Mis on olnud viimaste aastate suurim õnnestumine? RTJ-de IFRS SMEdega kooskõlla viimine?
• Mida mõtlete teha Maksuameti ülekohtu ja seaduse rikkumisega.
  Täpsemalt:
  OÜ A teeb km dekl., kus on sisend km. suurem müügi km.
  maksuamet kontrollib ja käseb OÜ B OA km maha võtta, sest OÜ B pole oma dekl.müüki näidanud sellises ulatuses. Nõue esitatakse käskivalt ja ähvardustega.
  Selle kohta on kohtu lahend Maksuameti kaotusega, aga see neile ei loe. Teevad, mis tahavad. See on ju lausa röövimine, sest väikeettevõttele on paar tuhat € suur raha.
• Kui palju teeb Raamatupidamise Toimkond koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega? (IASB jt)
• Kui ettevõte tellib raamatupidamisteenust büroost, kes kasutab andmete töötluseks majandustarkvara, siis kummale kuulub andmete kogum programmist (tekstikoopia)? Kas tekstikoopia kuulub andmete töötlejale kuna tema on soetanud selleks tarkvara või teenuse tellijale, kuna need on tema andmed? Mida teha kui teenuse pakkuja keeldub tekstikoopia edastamisest, edastab ainult aruannete väljatrükke? Kas seda reguleerib mõni seadus, hea tava või ainult omavaheline leping?
• Eesti heatava kohaselt koostatud aastaaruanne on tunduvalt väiksem kui sama aruanne mida koostakse põhinedes IFRS-le. Mida annab uus EL direktiiv 2013/34 GAAP ja IFRS kasutatavatele meie riigis?
• Kes peab Raamatupidamise Toimkonna arvates vastama küsimustele, mis tekivad Eesti raamatupidamiskohustuslastel seoses raamatupidamise aastaaruannete koostamisega Eesti raamatupidamise hea tava või rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite järgi?
• Raamatupidamise seaduse § 17 lg 1 sätete kohaselt on raamatupidamise aastaaruandeid lubatud koostada kas Eesti raamatupidamise hea tava või Euroopa Komisjoni vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite järgi. Kas SME IFRS kuulub Euroopa Komisjoni vastuvõetud standardite hulka?
• Kas, kui palju ja mille poolest erineb Eesti raamatupidamiskultuur teistest riikidest?
• Millised muutused kaasnevad Eesti raamatupidamises seoses uue raamatupidamisdirektiivi (2013/34/EL) ülevõtmisega?
• Kas uue direktiivi tõttu on vaja muuta ka kehtivaid Raamatupidamise Toimkonna juhendeid?
• RPS kohaldub kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, uus raamatupidamise direktiiv (2013/34/EL) reguleerib aga üksnes teatud raamatupidamiskohustuslaste aruandlust. Seega tuleb RPS-i kindlasti muuta osas, millega reguleeritakse nende raamatupidamiskohustuslaste aruandlust, keda uus direktiiv puudutab. Kas RPS-i muudetakse ka nende raamatupidamiskohustuslaste osas, keda vastuvõetud direktiiv ei puuduta? Kas on võimalus, et RPS tuleb näiteks kaheosaline?
• Kas on võimalik, et aruandekohustuslased, keda uus raamatupidamise direktiiv (2013/34/EL) ei puuduta, peavad hakkama aruandeid koostama samade aruandevormide järgi nagu aruandekohustuslased, kelle raamatupidamisele rakendub uus direkiiv? Kui jah, siis miks?
• Mille poolest erineb raamatupidamisarvestuse turg audiitortegevuse turust? Kus on suurem konkurents, kas arvestusekspertide või audiitorteenuse pakkujate seas?
• Kas ja millal võiks aset leida finantsaruannete nõuete taaskordne muutumine Euroopa Liidu tasandil? Kui suur on selle tõenäosus? Kui see leiaks aset, siis mis muutuks?
• Millisena näete raamatupidamisarvestuse tulevikku Eestis?
• Millised äriühingud on maailmas suurimad raamatupidamisteenuse pakkujad? Kas raamatupidamisarvestuse valdkonnas on audiitortegevuse valdkonnast paralleeli tuues The Big Four sarnast fenomeni? Milline on hetkeseis arvestusekspertide turul Eestis? Kas on audiitortegevuse valdkonnast paralleeli tuues The Big Four hulka kuuluvate audiitorettevõtjate sarnaseid turuliidreid? Kui jah, siis kes nendeks on?
• Kas enne 2016. aastat raamatupidaja kutse saanud isikud peavad pärast Eesti seadusandluse vastavusse viimist uue raamatupidamisdirektiiviga (2013/34/EL) sooritama uued kutseeksamid? Kuidas tagatakse, et enne Eesti hea raamatupidamistava ajakohastamist kutse saanud ekspertide teadmised vastavad uutele nõuetele?
• Millised on Raamatupidamise Toimkonna järgmise aasta peamised eesmärgid?
• Millist lisandväärtust finantsaruannetele annavad diskonteerimine, turuväärtuse hindamine ja varade test mikroettevõtetele ja ühe töötajaga (omanikuga) ettevõtetele? Tegemist on üldjuhul ettevõtetega, kes reeglina ei kaasa võõrkapitali või välist partnerit.
• Diskonteeritud pikaajaliste nõuete sisuline väärtus Eesti majandusmaastikul väljaspool tõmbekeskusi - kas matemaatiline keerdkäik või finantsiliselt oluline info?
• Turuhindade määramise usalduslikkus. Tegemist on metoodilise nõudega, kuid kas sellel on sisulist väärtust Eesti ettevõtluses, kus väärtusliku põhivara osas ei pruugi olla aktiivset turgu, puudub valmidus enda varast loobumiseks või selle sagedaseks käibimiseks. Küsimus esitatud väikeettevõtte seisukohalt, nt põllumajandus, aiandus, mesindus.
• Milles seisneks ja mille poolest võiks erineda raamatupidamisarvestus mikro- ja ühemehe ettevõtetele (sh FIE-d) ja miks see pole täna veel võimalik - lihtsustatud raamatupidamisarvestus?
• Kui suur on majandusaasta aruannete lisade tarbijaskond ja kas nende koostamine ei võiks olla vabatahtlik väike ja mikroettevõtete jaoks? Kui ettevõte teab ja eeldab, et tema vastu on finantsiline huvi, sel juhul on tema poolt ka omapoolne huvi piisava finantsilise info avaldamiseks (s.h lisad). Juuksurist üksikettevõtja aastaaruande lisade tarbijaskond on aga küsitav. Seega, kas lisad on siis pigem statistilise tegevusinfo kogumine riikliku statistika jaoks või siiski eesmärgistatud info koondamine sihipärasele kasutajale, kellel on piisav majandusalane ettevalmistus aruande info tarbimiseks.
• Milline võiks olla majandusaasta aruannete esitamise keskkonna lisandväärtus aruande esitajale? Täna sisaldab see vaid kontrollvalemeid aruande sisestamisel ja on lõpptulemusena üksnes aruande talletaja/arhiveerija aruande esitaja vaates ning võimaldab paberivaba majandamist?