Parlament võttis neljapäeval vastu raamatupidamise seaduse muutmise seaduse, mis reguleerib e-arvete kasutamist avalikus sektoris ning muudab raamatupidamise algdokumendile esitatavaid nõudeid.

Raamatupidamise toimkonna uus koosseis valis oma esimesel koosolekul toimkonna esimeheks audiitorkogu esindaja vandeaudiitor Sander Kallasmaa ning aseesimeheks audiitorettevõtte PricewaterhouseCoopers juhatuse esimehe Ago Vilu.

Valitsus nimetas neljapäeval rahandusminister Sven Sesteri ettepanekul ametisse raamatupidamise toimkonna uue koosseisu.

Märt-Martin Arengu

Septembris 2014 alustas oma ametiaega Audiitorkogu presidendina Märt-Martin Arengu, kellega võtsime ühendust, et saada tuttavaks ning uurida, mis parajasti Audiitorkogus ja audiitortegevuse valdkonnas on teoksil.

Millised on Sinu peamised prioriteedid Audiitorkogu presidendina?

Audiitorkogu kui audiitorbüroosid ja vandeaudiitoreid ühendava kutseorganisatsiooni eesmärgiks on tagada audiitortegevuse vastavus avalikule huvile ja ettevõtjate ootustele.

Audiitorkogusse kuulumine on kvaliteedimärk nii auditi teenuse tellijatele kui ka avalikkusele laiemalt. Tagame selle läbi liikmetele suunatud täiendusõppe, metodoloogilise toe, teavitus- ja selgitustegevuse ning otsese järelevalve osutatava audiitorteenuse kvaliteedi üle.

Audiitorbüroodel on võimekus tuginedes erialasele kogemusele ja teadmistele luua teenuse osutamisel lisandväärtust ning olla partneriks ettevõtete omanikele ja juhtidele tulevikku suunatud otsuste tegemisel. Samuti võimaldab audiitorteenus riigil teha järeldusi Eesti ettevõtete finantstervisest ning plaane ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Ning veel pean oluliseks erinevate kutse- ja erialaorganisatsioonide tihedamat koostööd arvestusala valdkondade arendamisel.

Olen Audiitorkogu presidendina lubanud hea seista nende sõnumite laiema avalikkuseni viimise ning seeläbi audiitortegevuse kuvandi rohkem tuntumaks tegemise eest.

Millised teemad on parajasti Audiitorkogus aktuaalsed?

Audiitorkogu on viimase aasta jooksul võtnud aktiivse rolli arvestus- ja audiitortegevuse valdkonda puudutava regulatsiooni kujundamisel ning osalenud ka avalikus diskussioonis, mille eesmärgiks on laiemalt ettevõtluskeskkonna arendamine. Sellel sügisel on Audiitorkogus aktuaalseteks teemadeks kahtlemata Rahandusministeeriumis väljatöötamisel olev „Valge Raamat“, mis on alusdokumendiks lähiaastate muudatusteks nii raamatupidamises kui audiitortegevuses. Samuti on praegu teisel lugemisel audiitortegevuse seaduse muudatused, kus seisame hea selle eest, et muuta seadust paindlikumaks ning vähendada sellega Audiitorkogu liikmetele pandud liigset halduskoormust.

Septembris-oktoobris valmistume praegu selleks, et audiitorbürood saaksid novembrikuu algusest kasutusele võtta äsja valminud töövõttude dokumenteerimise eritarkvara. Programmi eesmärgiks on muuta vandeaudiitorite tööd efektiivsemaks ja tõsta töö dokumenteerimise kvaliteeti. Tarkvara sisaldab küll auditi spetsiifilist funktsionaalsust, kuid seda on lihtne kasutusele võtta ükskõik millise töö dokumentide haldamiseks, sest see võimaldab siduda dokumendid ühtsesse süsteemi ning saada kiiresti ülevaade, milline on erinevate tööülesannete staatus.

Samuti tegeleme sel suvel läbi viidud auditituru uuringu tulemuste kokkuvõtmise ja analüüsiga, et anda sellest Audiitorkogu liikmetele ülevaade ning tutvustada uuringu tulemusi ka meedias.

NB! Enne küsimuse esitamist veenduge, et seda küsimust poleks esitanud juba keegi teine (vt küsimusi lehe allosas).

Esitatud küsimused:

• Mainisite uute e-lahenduste arendamist. Kas see tähendab, et paljud audiitorite toimingud/tegevused automatiseeritakse? Kas sellega seoses muutub ka audiitori roll? Kas audiitori kutse omandab seeläbi uue tähenduse?
• Kuidas valida audiitorit ettevõttel, kes ei ole kunagi tema teenuseid kasutanud?
• Kas teie hinnangul peaks audiitor võtma endale ka hariva funktsiooni, mh selgitama ettevõtte juhtkonnale (oletame, et raamatupidaja on piisavalt finantsalaselt haritud) elementaarseid ja mitte nii väga elementaarseid põhitõdesid?
• Mida arvate praegustest auditeerimise piirmääradest, on need on mõistlikud ja kui ei, siis millised oleksid mõistlikud?
• Kui audiitor tuvastab, et omanikust klient kandib ettevõttest raha välja ja kahjusaaja oleks maksmata maksude näol riik, siis mida peaks audiitor tegema teades, et asja avalikustamine audiitori aruandes toob kaasa maksuhalduri huvi kliendi tegemiste vastu?
• Kuidas hakkab lähiaastatel muutuma audiitorite liikmemaksu suurus?
• Kuidas hindate meie raamatupidajate taset, kas kohustuslik atesteerimine oleks teie hinnangul vajalik?
• Kuidas peate auditi/ülevaatuse piirmäärade tõstmist vajalikuks?
• Kui raske on audiitoriks saada? Mis selle jaoks tegema peab? Kas n-ö igaühel on võimalik selleks saada?
• Millega audiitor põhiliselt tegeleb? Kui tähtsaks võib nende tööd pidada nt riiklikul tasandil?
• Mida soovitaksite ettevõtjale, kes audiitori poole pöördub, erilselt tähele panna? Kas on ette tulnud mingeid põhivigu, mida valesti tehake?
• Kuidas teha vahet nii-öelda hea ja halva audiitori vahel?
• Mida tähendab see kui firma on saanud audiitorilt märkusega otsuse?
• Mis on see lisandväärtus, mida audiitor lisaks tavapärasele auditile kliendile pakkuda võib? Kas peate silmas konkreetselt mingeid teenuseid? Kui jah, siis milliseid?
• Kas raamatupidajal oleks ka mingit kasu selle tarkvaraprogrammi kasutuselevõtmisest?
• Millisena näete audiitorteenuse turgu 3-5 aasta pärast?
• Kas audiitori roll auditi läbiviimisel on ühtlasi ka kliendi nõustamine või täidab ta ainult kontrollifunktsiooni?
• Mis juhtub firmaga edasi kui audiitor auditi tulemusena avastab rikkumisi?
• Mida kujutab endast „Valge Raamat“ – kus sellega tutvuda oleks võimalik? Millised on olulisemad muudatused, mida see raamatupidajale kaasa toob?
• Milliseid järeldusi/muudatusi on riik senini läbiviidud auditite tulemusena teinud?
• Riigikontrolli kodulehel on kõigile lugemiseks põhjalikud aruanded auditi tulemuste kohta. Audiitorite aruanded majandusaasta aruande juures on suhteliselt mittemidagiütlevad ja nendest on raske firma kohta mingit järeldust teha. Miks need aruanded oma põhjalikkuselt erinevad?
• Mida tähendab audiitori aruandes väljend „olulises osas“? Kas on võimalik, et olulisi vigu on tehtud ka mitteolulises osas?

·         Mis on see lisandväärtus, mida audiitor lisaks tavapärasele auditile kliendile pakkuda võib? Kas peate silmas konkreetselt mingeid teenuseid? Kui jah, siis milliseid?

·         Kas raamatupidajal oleks ka mingit kasu selle tarkvaraprogrammi kasutuselevõtmisest?

·         Millisena näete audiitorteenuse turgu 3-5 aasta pärast?

·         Kas audiitori roll auditi läbiviimisel on ühtlasi ka kliendi nõustamine või täidab ta ainult kontrollifunktsiooni?

·         Mis juhtub firmaga edasi kui audiitor auditi tulemusena avastab rikkumisi?

·         Mida endast kujutab „Valge Raamat“ – kus sellega tutvuda oleks võimalik? Millised on olulisemad muudatused, mida see raamatupidajale kaasa toob?

·         Milliseid järeldusi/muudatusi on riik senini läbiviidud auditite tulemusena teinud?

·         Riigikontrolli kodulehel on kõigile lugemiseks põhjalikud aruanded auditi tulemuste kohta. Audiitorite aruanded majandusaasta aruande juures on suhteliselt mittemidagiütlevad ja nendest on raske firma kohta mingit järeldust teha. Miks need aruanded oma põhjalikkuselt erinevad?

·         Mida tähendab audiitori aruandes väljend „olulises osas“? Kas on võimalik, et olulisi vigu on tehtud ka mitteolulises osas?

Evelyn Liivamägi, Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja

2015. aastast hakkab kehtima uuel vormil tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (TSD). Uue vormi aluseks olevad tulumaksuseaduse muudatused võeti Riigikogus vastu 01.07.2014. Uus TSD vorm tuleb esmakordselt esitada 10. veebruariks 2015. a.   Paremaks muudatuste valmistumiseks ja sujuvamaks üleminekuks oleme võtnud ühendust Maksu- ja Tolliametiga, et uurida järele mis seadusemuudatuse tõttu täpsemalt muutub ja vajadusel teha „puust ette ja punaseks“, mida peab uuel TSD vormil täitma ning kuidas seda õigesti teha.

NB! Enne küsimuse esitamist veenduge, et seda poleks esitanud juba keegi teine (vt küsimusi lehe allosas).

Esitatud küsimused:

1. Kas te oskate lahti seletada seda mehhanismi, kuidas hakkab uue deklareerimismuudatuse valguses vähenema maksupettus?
2. Kas firma nimi peab KDM INF aruandel vastama täpselt Äriregistris olevale firma nime kujule?
Näiteks kui firma nimi äriregistris on aktsiaselts Mets, kas siis võib kasutada KDM INF aruandes nime kuju Mets AS. Või kui firma nimi äriregistris on Kalle Osaühing, kas võib aruandes kasutada nime kuju Kalle OÜ?
3. Kas edaspidi peaks hakkama arveid esitama ja vastu võtma digiallkirjastatuna?
4. Kui mul on ühest firmast 20 ostutsekki, kas siin saab erisuse koodi kasutades neid ühe reana sisestada?
5. Kas te oskate vastata, mis kuupäevast alates on võimalik jaanuarikuu 2015 TSD deklaratsiooni esitada e-maksuametis?
6. Miks on riik hakanud IT-firmade müügimeheks? Meil on korralik palgaarvestuse programm, mis maksustab väljamaksed vastavalt seadustele ja millest saab esitada korraliku TSD e-maksuametisse. Selleks, et maksuamet saaks ise maksud arvestada (kuu aega peale väljamakse sooritamist) vaja ettevõtetel soetada palgaprogrammi uus versioon. Tulemus jääb samaks, kuid kulud kasvavad.
7. Kuidas arvestab sots.maksu programm, kui inimesel on mitu väikest töökohta ja ei teki ühel kohal sel juhul sots.maksu tasumise min.kohustust?
8. Sooviksin teada, kas praeguse seaduse järgi tohib töötada selliselt, et ametlikult on tähtajatu põhikoht olemas, kuid jõulukuul alalisest töökohast palgata puhkust võttes töötan kuu aega detsembris teisel kohal, kus vormistatud tähtajaline leping 25 päevaks? Samas kehtib ka tähtajatu tööleping alalisel kohal. Seega oleks kaks töölepingut – üks alaline ja teine ajutine (tähtajatu ja tähtajaline) üheaegselt.
9. Kui olen saanud arve firmalt, aga tasumise nõue on loovutatud teisele firmale, siis missuguse firma ma kirjutan käibemaksuaruande lisale?
10. Millal on e-maksuametis võimalik tutvuda uue TSD vormi täitmisega, et oleks võimalik selle täitmisel tekkivaid küsimusi teile esitada ?
11. Kuidas kajastatakse uuel TSD töötajat,kellel on töövõimetuspension ja siiani näidati sotsiaammaksu sellevõrra vähem?
12. Kas sõiduautosid puudutav käibemaksuseaduse muudatus laieneb ka N1 kategooria sõidukitele ehk nn pakiautodele?
13. Kas TSD vormi peab sisestama bruto või neto summa?