gif Company 930x140 ee

 

Reede, 27 September 2013 20:18

Quo vadis, raamatupidamisarvestus?

Quo vadis, raamatupidamisarvestus?

Intervjuu Raamatupidamise Toimkonna esimehe Ago Viluga

Raamatupidamisuudiste septembrinumbris ilmus intervjuu Eesti Audiitorkogu presidendi Kaido Vetevooga, kes rääkis audiitortegevuse olevikust ja tulevikust Eestis.

Järgmisena teeme intervjuu Raamatupidamise Toimkonnaga – küsimustele vastab Toimkonna liige ja Audiitorkogu esindaja Ago Vilu.

 

Seekord laseme sõna sekka öelda ka meie lugejatel – kui teil on küsimusi Eesti hea raamatupidamistava, Raamatupidamise Toimkonna juhendite või ka Toimkonna töökorralduse kohta, saate neid kuni 25. oktoober esitada järgmise vormi kaudu.

Intervjuu (küsimused koos vastustega) ilmub Raamatupidamisuudiste paberajakirja novembrinumbris.

NB! Enne küsimuse esitamist veenduge, et seda küsimust poleks esitanud juba keegi teine (vt küsimusi lehe allosas).

Esita küsimus siit...

 


Esitatud küsimused:

  • Kui palju teeb Raamatupidamise Toimkond koostööd nt Eesti Raamatupidajate Kogu või Audiitorkoguga?
  • Kui palju teeb Raamatupidamise Toimkond koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega? (IASB jt)
  • Võiks lühidalt rääkida Raamatupidamise Toimkonna liikmetest – kuidas liikmeks saab (kas määrab rahandusminister või saab ka ise „üles astuda“)? Mis aja tagant liikmeid vahetatakse? Kes (ja mis asutustest vms) on hetkel liikmed? Kas alati on esindatud just need asutused (nt Audiitorkogu, Finantsinspektsioon, ERK, Kaubandus-Tööstuskoda)?
  • Mis on olnud viimaste aastate suurim õnnestumine? RTJ-de IFRS SMEdega kooskõlla viimine?
  • Mida mõtlete teha Maksuameti ülekohtu ja seaduse rikkumisega.
    Täpsemalt:
    OÜ A teeb km dekl., kus on sisend km. suurem müügi km.
    maksuamet kontrollib ja käseb OÜ B OA km maha võtta, sest OÜ B pole oma dekl.müüki näidanud sellises ulatuses. Nõue esitatakse käskivalt ja ähvardustega.
    Selle kohta on kohtu lahend Maksuameti kaotusega, aga see neile ei loe. Teevad, mis tahavad. See on ju lausa röövimine, sest väikeettevõttele on paar tuhat € suur raha.
  • Kui palju teeb Raamatupidamise Toimkond koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega? (IASB jt)
  • Kui ettevõte tellib raamatupidamisteenust büroost, kes kasutab andmete töötluseks majandustarkvara, siis kummale kuulub andmete kogum programmist (tekstikoopia)? Kas tekstikoopia kuulub andmete töötlejale kuna tema on soetanud selleks tarkvara või teenuse tellijale, kuna need on tema andmed? Mida teha kui teenuse pakkuja keeldub tekstikoopia edastamisest, edastab ainult aruannete väljatrükke? Kas seda reguleerib mõni seadus, hea tava või ainult omavaheline leping?
  • Eesti heatava kohaselt koostatud aastaaruanne on tunduvalt väiksem kui sama aruanne mida koostakse põhinedes IFRS-le. Mida annab uus EL direktiiv 2013/34 GAAP ja IFRS kasutatavatele meie riigis?
  • Kes peab Raamatupidamise Toimkonna arvates vastama küsimustele, mis tekivad Eesti raamatupidamiskohustuslastel seoses raamatupidamise aastaaruannete koostamisega Eesti raamatupidamise hea tava või rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite järgi?
  • Raamatupidamise seaduse § 17 lg 1 sätete kohaselt on raamatupidamise aastaaruandeid lubatud koostada kas Eesti raamatupidamise hea tava või Euroopa Komisjoni vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite järgi. Kas SME IFRS kuulub Euroopa Komisjoni vastuvõetud standardite hulka?
  • Kas, kui palju ja mille poolest erineb Eesti raamatupidamiskultuur teistest riikidest?
  • Millised muutused kaasnevad Eesti raamatupidamises seoses uue raamatupidamisdirektiivi (2013/34/EL) ülevõtmisega?
  • Kas uue direktiivi tõttu on vaja muuta ka kehtivaid Raamatupidamise Toimkonna juhendeid?
  • RPS kohaldub kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, uus raamatupidamise direktiiv (2013/34/EL) reguleerib aga üksnes teatud raamatupidamiskohustuslaste aruandlust. Seega tuleb RPS-i kindlasti muuta osas, millega reguleeritakse nende raamatupidamiskohustuslaste aruandlust, keda uus direktiiv puudutab. Kas RPS-i muudetakse ka nende raamatupidamiskohustuslaste osas, keda vastuvõetud direktiiv ei puuduta? Kas on võimalus, et RPS tuleb näiteks kaheosaline?
  • Kas on võimalik, et aruandekohustuslased, keda uus raamatupidamise direktiiv (2013/34/EL) ei puuduta, peavad hakkama aruandeid koostama samade aruandevormide järgi nagu aruandekohustuslased, kelle raamatupidamisele rakendub uus direkiiv? Kui jah, siis miks?
  • Mille poolest erineb raamatupidamisarvestuse turg audiitortegevuse turust? Kus on suurem konkurents, kas arvestusekspertide või audiitorteenuse pakkujate seas?
  • Kas ja millal võiks aset leida finantsaruannete nõuete taaskordne muutumine Euroopa Liidu tasandil? Kui suur on selle tõenäosus? Kui see leiaks aset, siis mis muutuks?
  • Millisena näete raamatupidamisarvestuse tulevikku Eestis?
  • Millised äriühingud on maailmas suurimad raamatupidamisteenuse pakkujad? Kas raamatupidamisarvestuse valdkonnas on audiitortegevuse valdkonnast paralleeli tuues The Big Four sarnast fenomeni? Milline on hetkeseis arvestusekspertide turul Eestis? Kas on audiitortegevuse valdkonnast paralleeli tuues The Big Four hulka kuuluvate audiitorettevõtjate sarnaseid turuliidreid? Kui jah, siis kes nendeks on?
  • Kas enne 2016. aastat raamatupidaja kutse saanud isikud peavad pärast Eesti seadusandluse vastavusse viimist uue raamatupidamisdirektiiviga (2013/34/EL) sooritama uued kutseeksamid? Kuidas tagatakse, et enne Eesti hea raamatupidamistava ajakohastamist kutse saanud ekspertide teadmised vastavad uutele nõuetele?
  • Millised on Raamatupidamise Toimkonna järgmise aasta peamised eesmärgid?
  • Millist lisandväärtust finantsaruannetele annavad diskonteerimine, turuväärtuse hindamine ja varade test mikroettevõtetele ja ühe töötajaga (omanikuga) ettevõtetele? Tegemist on üldjuhul ettevõtetega, kes reeglina ei kaasa võõrkapitali või välist partnerit.
  • Diskonteeritud pikaajaliste nõuete sisuline väärtus Eesti majandusmaastikul väljaspool tõmbekeskusi - kas matemaatiline keerdkäik või finantsiliselt oluline info?
  • Turuhindade määramise usalduslikkus. Tegemist on metoodilise nõudega, kuid kas sellel on sisulist väärtust Eesti ettevõtluses, kus väärtusliku põhivara osas ei pruugi olla aktiivset turgu, puudub valmidus enda varast loobumiseks või selle sagedaseks käibimiseks. Küsimus esitatud väikeettevõtte seisukohalt, nt põllumajandus, aiandus, mesindus.
  • Milles seisneks ja mille poolest võiks erineda raamatupidamisarvestus mikro- ja ühemehe ettevõtetele (sh FIE-d) ja miks see pole täna veel võimalik - lihtsustatud raamatupidamisarvestus?
  • Kui suur on majandusaasta aruannete lisade tarbijaskond ja kas nende koostamine ei võiks olla vabatahtlik väike ja mikroettevõtete jaoks? Kui ettevõte teab ja eeldab, et tema vastu on finantsiline huvi, sel juhul on tema poolt ka omapoolne huvi piisava finantsilise info avaldamiseks (s.h lisad). Juuksurist üksikettevõtja aastaaruande lisade tarbijaskond on aga küsitav. Seega, kas lisad on siis pigem statistilise tegevusinfo kogumine riikliku statistika jaoks või siiski eesmärgistatud info koondamine sihipärasele kasutajale, kellel on piisav majandusalane ettevalmistus aruande info tarbimiseks.
  • Milline võiks olla majandusaasta aruannete esitamise keskkonna lisandväärtus aruande esitajale? Täna sisaldab see vaid kontrollvalemeid aruande sisestamisel ja on lõpptulemusena üksnes aruande talletaja/arhiveerija aruande esitaja vaates ning võimaldab paberivaba majandamist?

Direktiivi põhimõte võiks kõlada nii: „Eelkõige mõtle väiksemate peale“. Direktiivi eesmärk on aga ühtlustada kõigi Euroopa Liidu riikide väikeste ettevõtete finantsaruandluse koostamise nõudeid.

Direktiivi põhimõte võiks kõlada nii: „Eelkõige mõtle väiksemate peale“. Direktiivi eesmärk on aga ühtlustada kõigi Euroopa Liidu riikide väikeste ettevõtete finantsaruandluse koostamise nõudeid.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes