Õigus
Eesti Pangaliidu arvates tuleks seadusesse sätestada erand, mille kohaselt pankrotimenetluses oleval äriühingul ei ole rahapesu mõistes tegelikku kasusaajat ning seega ei oleks kohustust ka tegelikku kasusaajat tuvastada.
Tööandja andis meile just teada, et ta alustab ettevõtte likvideerimisega. Meie töötasu pole saanud. Mis saab siis, kui tööandja kuulutab hoopis pankroti välja, aga meie sellest teada ei saa?
Eestis on pankrotimenetluse suureks probleemiks kujunenud raugemiste suur arvukus. Kui tavajuhtumil lõppeb pankrotimenetlus pärast võlgniku vara jagamist, siis raugemine on pankrotimenetluse erakorraline lõpetamine. Pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu siis, kui võlgnikul ei jätku raha pankrotimenetluse kulude katteks, vara ei ole võimalik tagasi võita või nõudeid ei saa esitada ka oma kohustusi rikkunud juhtorgani liikmete vastu. Lihtsustatult – menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, kui võlgnik on varast tühi.

Euroopa Liidu rahandusministrid toetasid ettepanekut üheskoos tegelda halbade laenudega pangandussektoris, mis on põhjustanud majanduslikke probleeme eelkõige Itaalias ja Hispaanias.

Kui teine lepingupool jätab oma rahalised kohustused täitmata ning esinevad kahtlused võlgniku maksevõimes, leiavad võlausaldajad end valiku ees, kas esitada kohtule võlgniku vastu hagiavaldus või pankrotiavaldus. Tundub ju põhjendamatu pöörduda hagiga kohtusse olukorras, kus võlgnikul ei ole niikuinii piisavalt vara, mille arvel oma kohustusi võlausaldaja ees täita ning ees terendab võlgniku pankrot.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!