Majanduslikult keerukal ajal võib selguda, et hoolimata parimatest kavatsustest ja pingutustest ei olda enam suutelised oma kohustusi täitma. Ehkki see on psühholoogiliselt raske valik, on füüsilise isiku üheks pääseteeks pankrotiavalduse esitamine.

Praegune olukord seoses väljakuulutatud ülemaailmse pandeemiaga on kindlasti erakordne ning seetõttu püüame ettevõtjatele anda nõu, kuidas saaks vältida ettevõtte majandusraskustesse sattumist ning kui ikka nii juhtub, siis mida oleks mõistlik edasi teha.

Valitsus kiitis heaks eriolukorras ja sellele järgneva kahe kuu pikkuse perioodi jooksul ettevõtete jaoks pankrotiavalduste esitamise kohustuse peatamise ja kehtestab võlausaldajatele pankrotiavalduse esitamise keelu. Muudatus annab ettevõtjatele võimaluse oma majandustegevust vastavalt tekkinud olukorrale kohandada ja kasutada riigi pakutavaid abimeetmeid.

Olukorras, kus lepingupartner on jätnud oma rahalised kohustused täitmata ja esinevad kahtlused võlgniku maksevõimes, on valida, kas esitada kohtule võlgniku vastu hagiavaldus või pankrotiavaldus. Ideaalne oleks jõuda võlgnikuga kokkuleppele ja kohtuteed vältida. Kui see aga ei õnnestu, siis tasub enne pankrotiavalduse esitamist mõelda, mis sul on võita ning kas suudad võlgniku maksejõuetust tõendada.

Riigikohus selgitas, et ainuüksi lepingulise suhte olemasolu ei tingi ühist majanduslikku huvi. Üheks indikaatoriks ühise majandusliku huvi hindamisel on juhtorganite liikmete täielik või osaline kattumine.