Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei või õigusnormide kohaselt ehitusjäätmeid enam olmejäätmete hulka panna.

Reede, 20 September 2019 11:49

Kuhu liigud, Eesti prügi?

Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga. 
Valitsus kinnitas tänasel istungil jäätmeseaduse eelnõu, millega riik loob eeldused liigiti kogutud jäätmete ära andmise soodsamaks muutmiseks võrreldes sortimata olmejäätmete ära andmise hinnaga. Muudatus peab
motiveerima inimesi jäätmeid rohkem sortima ja liigiti koguma. „Üks olulisemaid ning kogu elanikkonda mõjutav sisuline muudatus puudutab olmejäätmete veoteenuse hinda. Selleks, et tekiks motivatsioon jäätmeid koguda liigiti, peab inimestel olema liigiti kogutud jäätmetest vabanemine odavam kui ühte konteinerisse kokku kogutud jäätmetest. Loomulikult on siin oluline roll kohalikul omavalitsusel, kes jäätmevedu oma territooriumil korraldab,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler, kes meenutas sel aastal said kohalikud omavalitsused 2,2 miljonit eurot, et korraldada jäätmehooldust paremini.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference