Ühiskond

Kantar Emori ülebaltilise finantshoiakute uuringu kohaselt peab viiendik Eesti elanikke laenamist põhimõtteliselt valeks, ehkki Eesti elanike laenukohustused on ühe elaniku kohta üle kahe korra suuremad kui Leedus ja Lätis.

2015. aastal olid ettevõtte põhitegevusteks ehitustööd. 2016. aastal ehitustöödega enam ei tegelda, vaid antakse laenu eraisikutele. Kas sellisel juhul on ettevõtte põhitegevuseks automaatselt laenude andmine ning ettevõte tuleb registreerida krediidiasutuseks? Muidugi ei soovi ettevõte ennast registreerida, sest seda tegevust pole kaugemas perspektiivis kavas jätkata. Pealegi, kas niisuguses olukorras tuleb laenuintressid kajastada müügituluna, mitte finantstuluna?

Ettevõte, kelle peamiseks tegevusalaks on ruumide üürileandmine, annab vahetevahel oma rentnikele laenu. Kas sel ettevõttel tuleb taotleda laenuluba?

Vastab Silja Kichno, juriidiline assistent, advokaadibüroo LMP:

Ettevõtetele antud laenude aastakasv jäi märtsis eelneva kuu 3,3 protsendi juurde, uute laenude aastakasv esimeses kvartalis aeglustus, 5 protsendini, kuid uute pikaajaliste laenude võtmine suurenes endiselt suhteliselt tempokalt.

Teisipäev, 25 Veebruar 2014 12:34

Inimestevahelises otselaenamises on omad ohud

Inimestevaheline otselaenamine muutub järjest populaarsemaks. Eestis on sellisteks otselaenamise platvormideks näiteks isePankur, Omaraha jt. Sellise otselaenamise ohtudest kirjutab minuraha.ee toimetaja Heli Lehtsaar.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference