gif Company 930x140 ee

 

12.02.2019 Teisipäev

Valmis uuring eraisikute laenukohustustega seotud info vahetamise kohta

Rahandusministeerium tellis uuringu, et välja selgitada, kas eraisikute finantskohustusi puudutava info kättesaadavaks tegemine pankadele ja krediidiandjatele aitaks vältida ülelaenamist ja sellest tingitud probleeme.

„Uuring on esimene samm selgitamaks välja, mis kujul eraisikute finantskohustustega seotud infot võiks vahetada ehk milline oleks Eesti jaoks sobilik mudel. Edasise töö käigus kujundatakse koos pankade ja teiste krediidiandjatega välja mudel, mis aitaks laenuandmisel senisest paremini hinnata eraisikute maksevõimet ja vältida kohustuste liiga suureks paisumist,“ ütles rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt. „Kindlasti on oluline tagada ka piisav kontroll sellise info vahetamisel,“ lisas ta.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidipakkujatel kohustus analüüsida inimeste krediidivõimelisust, muu hulgas hinnata isiku sissetulekuid ja kõiki finantskohustusi ning teha seejärel kaalutletud krediidiotsus.
Finantskohustuste kontrollimiseks ei pruugi kõik krediidiandjad omada vajalikku infot, kuna hetkel ei ole neil kohustust sellekohaseid andmeid omavahel vahetada. Seetõttu ei pruugi krediidiandjal olla täielikku ülevaadet krediiditaotleja kohustusest. Ülelaenamine võib omakorda põhjustada sotsiaalmajanduslikke probleeme ja ebastabiilsust finantskeskkonnas

Hetkel on Eestis kättesaadav negatiivne krediidiinfo, mida pakuvad mõned eraõiguslikud registrid. Ülevaatlikku infot kõikide finantskohustuste kohta ehk positiivset krediidiinfot täna süstemaatiliselt ei koguta.

Enamikus Euroopa riikides eksisteerib eraisikute finantskohustuste infot sisaldav register või platvorm, millele krediidipakkujad ligi pääsevad. Nt OECD hinnangul tuleks ka Eestis luua hästi organiseeritud krediidiinfo jagamise skeem, mis hõlmaks nii ettevõtetest kui eraisikutest laenajaid ja koguks nii positiivset kui ka negatiivset krediidiinfot.

Uuringus analüüsitud kolmest mudelist hinnati Eesti jaoks sobivaimaks variant, kus krediidiandjad ise hakkavad andmevahetust korraldama vastavalt riigi seatud tingimustele. Sellise süsteemi korral on vajalik ka teenusepakkuja litsenseerimine, et kehtestada sobivad ja proportsionaalsed nõuded tagamaks piisava usalduse, andmete turvalisuse ja teenuse jätkuvuse. Järelevalve teostamine on vajalik süsteemi kasutamise kohustuse ja andmekaitsealaste nõuete täitmise kontrollimiseks. Järelevalvet teeksid vastavalt finantsinspektsioon ja andmekaitse inspektsioon.

Käesoleval ajal tegelevad kõnealuse teemaga aktiivselt ka Pangaliidu ja FinanceEstonia töögrupid. Lõplik variant lepitakse kokku edasiste konsultatsioonide käigus. Rahandusministeerium kaalub seejärel vastava seaduseelnõu algatamist, mis on eelduseks finantskohustusega seotud info vahetamiseks.

Toetajad

Suno 365 logo 10  StandardBooks200px

gif Company 930x140 ee

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes