29.03.2017 Kolmapäev

Kas igasuguse laenu andva ettevõtte peab registreerima krediidiasutuseks? Esile tõstetud

2015. aastal olid ettevõtte põhitegevusteks ehitustööd. 2016. aastal ehitustöödega enam ei tegelda, vaid antakse laenu eraisikutele. Kas sellisel juhul on ettevõtte põhitegevuseks automaatselt laenude andmine ning ettevõte tuleb registreerida krediidiasutuseks? Muidugi ei soovi ettevõte ennast registreerida, sest seda tegevust pole kaugemas perspektiivis kavas jätkata. Pealegi, kas niisuguses olukorras tuleb laenuintressid kajastada müügituluna, mitte finantstuluna?

Olesja Timofejeva, auditijuht
Olesja Timofejeva, auditijuht Foto: Donoway Eesti

Vastab Olesja Timofejeva, auditijuht, Donoway Eesti:

Krediidilepingu mõiste tuleneb võlaõigusseaduse (edaspidi – VÕS) §-st 401: krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidiandmist reguleerib Eestis krediidiandjate ja -vahendajate seadus. Seda seadust kohaldatakse muu hulgas Eestis asutatud ja tegutsevale krediidiandjale, kes oma majandus- või kutsetegevuse käigus annab Eestis tarbijale krediiti.

Tarbija on VÕS-i § 1 lg 5 kohaselt defineeritud kui füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega.

Kuna teie ettevõte annab laenu eraisikutele, kes ei tegele iseseisva majandus- või kutsetegevusega, siis eespool kirjutatust lähtudes vastab teie ettevõte mõistele “krediidiandja” ning peab oma tegevuses lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduses sätestatust.

Selle seaduse § 10 järgi peab krediidiandjana tegutsemiseks olema tegevusluba, mis tuleb taotleda finantsinspektsioonist.

Oluline on teada, et krediidiandjate ja -vahendajate seaduses sätestatut ei kohaldata krediidilepingutele:

  • mille tööandja sõlmib kõrvaltegevusena töötajaga, intressivabalt või turu keskmisest madalama krediidi kulukuse määraga ja kui sellise lepingu sõlmimist ei pakuta kolmandatele isikutele;
  • mille puhul tarbija vastutus tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse eest piirdub üksnes krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega;
  • mille tarbija sõlmib investeerimisühingu või krediidiasutusega väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 2 nimetatud investeerimiskõrvalteenuse osutamise käigus;
  • mis on tähtajatu või mille alusel saadud krediit tuleb tagastada 12 kuu jooksul ja mida tarbija kasutab ajutise rahastamisvahendina kinnisasja muul viisil rahastamisele eelneval üleminekuajal.

Laenuintressid kajastatakse finantstuludes, sõltumata põhitegevusest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference