Ühiskond

Arvepettusteks kasutatakse võltskontosid. Ettevõttega võtab tavaliselt ühendust inimene, kes teeskleb end olevat partnerettevõtte esindaja. Ta palub ettevõttel e-posti või telefoni teel muuta tulevaste arvete üksikasju ja annab võltskonto, mitte tarnija või võlausaldaja kontonumbri.

Viimasel paaril nädalal on Cert.ee-le tulnud tavapärasest rohkem teateid juhtumitest, kus küberkurjategijad on saanud ligipääsu Eesti riigiasutuste või ettevõtete meilikontodele ning saadavad nende nimel õngitsuskirju, eesmärgiga varastada kontoandmeid ja paroole.

Jaanuaris registreeris Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) 251 finantspettust, mis on umbes sama hulk, kui mullu keskmiselt - üha enam on ameti sõnul arenemas finantspettused, kus kurjategijad sihivad võltsarvetega suurte ettevõtete kliendibaasi. Eelmisel kuul jõudis RIA-ni info kolmest finantspettuse katsest võltsarvete abil.
Tänasel ülemaailmse turvalise interneti päeval avas keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo veebilehe https://cyber.politsei.ee/, mille kaudu saab edastada politseile infot ja teateid küberkuritegudest. Samuti saab saidilt nõu, kuidas tunda ära õngitsuskirju või taastada ligipääs oma isiklikele kontodele.

Riigi infosüsteemi amet soovitab Internet Exploreri (IE) kasutamist ajutiselt vältida, sest praegu saavad kurjategijad ära kasutada IE kriitilist turvanõrkust, millele Microsoftil veel turvapaika pole.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255