Õigus riigi ja seaduse kaitsele on põhiseadusest tulenev õigus, mistõttu on riik kohustatud isikut tema õigushüvede kahjustamisel kaitsma ning tagama ka õigusrahu. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette, et kuriteo ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad seaduses nimetatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Seadus lähtub põhimõttest „kuriteokahtluse korral kriminaalmenetluse kasuks” ning kuriteo tunnuste ilmnemisel tuleb kriminaalmenetlus alustada. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et otstarbekuse kaalutlusel on võimalik alustatud kriminaalmenetlust üksnes lõpetada, kriminaalmenetluse alustamise enese suhtes aga kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita. Taunida tuleb riigikohtu hinnangul kriminaalmenetluse alustamist üksnes olukordades, kui puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.
Kriminaalmenetluses töödeldakse jälitustoimingute tegemisel isiku kohta käivaid andmeid varjatult ning isik ei ole seega teadlik, milliseid tema kohta käivaid andmeid kogutakse ja millises ulatuses. Nii on oluline roll jälitustoimingutega kogutud andmetest teavitamisel, mis on eelduseks sellele, et isik saaks oma teisi seadusest tulenevaid õigusi maksma panna.
Valitsus toetas justiitsministeeriumi arvamust riigikogu liikmete poolt algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõule, millega soovitakse seada kohtueelsele kriminaaluurimisele konkreetsed tähtajad. Justiitsministeeriumi hinnangul kahjustaks tähtajad märkimisväärselt raskete kuritegude uurimist.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes