Finantsinspektsioon ja tarbijakaitseamet kavandavad tarbijakrediidi turu järelevalves tõhusat koostööd
Seaduste muudatused, mis sätestavad karmimad reeglid tarbijakrediidi, sealhulgas kiirlaenu väljastamisele, ja mille alusel on alates 21. märtsist 2016 nõutav vastaval tegevusalal finantsinspektsiooni tegevusluba, seavad tarbijakrediidiandjate ja -vahendajate üle järelevalvet tegema finantsinspektsiooni ja tarbijakaitseameti. Asutuste juhid ja spetsialistid arutasid hiljuti tarbijakrediidi turu järelevalve sõlmküsimusi.
Järelvalve tarbijakrediidi turu üle muutub tõhusamaks
Seaduse muutatustest tulenevalt kavandavad finantsinspektsioon ja tarbijakaitseamet tarbijakrediidi turu järelevalves tõhusat koostööd.
Kiirlaenuäris hakkavad kehtima rangemad piirangud
Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu seadusmuudatused, mille järgi on ebamõistlikult suurte tasudega kiirlaenulepingud automaatselt tühised ning mis ei luba kiirlaenu puudutavaid vaidlusi lahendada vahekohtus.
Kiirlaenude sissenõudmiskulud saavad piirangud
Justiitsminister Andres Anvelt tutvustas Riigikogule seaduseelnõu, millega piiratakse kõiki tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid. Lisaks läbisid esimese lugemise veel neli justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu.
Mida teha, kui laenu intressimäär on seaduses lubatust palju kõrgem?
2008. aastal võttis eraisik kiirlaenu summas 100 eurot, nüüd on tal veel tarvis maksta 1200 eurot, sest vahepeal on ta osa laenust ka tagasi maksnud, mis tähendab, et tagasimakstav võib ulatuda 1800–1900 euroni. Kuidas saab laen, mida võtad summas 100 eurot, lõpuks olla 1800–1900 eurot? Kas seaduses ei ole mitte punkt, et intress ei saa olla kõrgem kui laenu põhisumma ise ehk siis 100 eurot? Mida peaks inimene nüüd edasi tegema? Mis variandid üldse olemas oleks? Ja eriti veel siis, kui ei ole nii palju raha, et kohtusse minna?
Vastab Epp Lumiste, advokaat, Advokaadibüroo Aivar Pilv:
