Tööinspektsiooni praktika näitab, et kuigi lapsega sõlmitud leping pealkirjastatakse kui käsundusleping ning ka tööregistrisse tehakse kanne kui muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamine, siis lepingu olemuse lähemal uurimisel selgub, et tegemist on klassikalise töölepingulise suhtega. See tähendab, et tööle asunud laps või noor allub üheselt mõistetavalt ta tööle lubanud täiskasvanu juhtimisele ja kontrollile. Ja üldjuhul see ju teisiti olla ei saagi, sest noorel inimesel ei ole varasemat töökogemust, puuduvad konkreetse ülesande tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seega ei saa ta ka iseseisvalt teenust osutada ehk käsunduslepingut täita.

Ettevõtte juhtkonnal tekib tihti küsimus, milline leping on otstarbekam töövõtjaga sõlmida, kui plaanis on kas ühekordne projekt või ajutised või hooajalised tööd. Mõnikord ei pöörata piisavalt tähelepanu töö sisu ja lepingu vormi kokkusobimatusele, mis võib pärast tööde valmimist põhjustada vaidlusi tööandja ja töövõtja vahel või vigu maksude deklareerimisel.

Minu 16-aastane tütar läheb suveks hotelli tööle. Tööandja ei soovi temaga töölepingut sõlmida, sest töötundide arv võib kõikuda olenevalt töömahust. Tööandja tahab sõlmida käsunduslepingu. Kas see on korrektne?

Kas Venemaal viibiv füüsiline isik võib osutada mingit teenust Eesti ettevõttele, ilma et oleks sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingut? Kas sellisele füüsilisele isikule antud lepingute alusel makstav tasu tuleb maksustada samadel alustel nagu töölepingu korral?

Olen oma osaühingus ainus töötaja (ja juhatuse liige). Kas mul on õigus sõlmida iseendaga kui konkreetseid ülesandeid (veebisaitide loomine, tekstide tõlked) täitva füüsilise isikuga mis tahes lepinguid, näiteks käsunduslepingu?