Ettevõtte juhtkonnal tekib tihti küsimus, milline leping on otstarbekam töövõtjaga sõlmida, kui plaanis on kas ühekordne projekt või ajutised või hooajalised tööd. Mõnikord ei pöörata piisavalt tähelepanu töö sisu ja lepingu vormi kokkusobimatusele, mis võib pärast tööde valmimist põhjustada vaidlusi tööandja ja töövõtja vahel või vigu maksude deklareerimisel.

Minu 16-aastane tütar läheb suveks hotelli tööle. Tööandja ei soovi temaga töölepingut sõlmida, sest töötundide arv võib kõikuda olenevalt töömahust. Tööandja tahab sõlmida käsunduslepingu. Kas see on korrektne?

Kas Venemaal viibiv füüsiline isik võib osutada mingit teenust Eesti ettevõttele, ilma et oleks sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingut? Kas sellisele füüsilisele isikule antud lepingute alusel makstav tasu tuleb maksustada samadel alustel nagu töölepingu korral?

Olen oma osaühingus ainus töötaja (ja juhatuse liige). Kas mul on õigus sõlmida iseendaga kui konkreetseid ülesandeid (veebisaitide loomine, tekstide tõlked) täitva füüsilise isikuga mis tahes lepinguid, näiteks käsunduslepingu?

Isik töötab käsunduslepingu alusel asutuse ühes osakonnas, kuid osaleb teise osakonna nõupidamisel eksperdina. Kas nõupidamise toitlustamise puhul tuleb tasuda isiku eest erisoodustus?

Vastab MTA spetsialist Ester: