TRK 1140x140 ee gif
Majandus ja äri
Teises kvartalis oli Euroopa Liidu (EL) jooksevkonto ülejääk 62 miljardit eurot ehk 1,6 protsenti ühenduse sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Neljapäev, 08 Märts 2018 11:06

2017 oli hea ekspordiaasta

  • Enim kasvatas jooksevkonto ülejääki teenuste ekspordi suurenemine
  • Otseinvesteeringute sissevool jäi samale tasemele kui 2016. aastal
  • Välise tasakaalustamatuse oht on vähenenud
  • Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim
  • Eesti väliskaubandus elavnes mullu: suurenesid nii eksport kui ka import
  • Eesti on EL-i liikmesriikidest üks väheseid, kes on välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm talle

Korrigeeritud andmetel oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim ja ulatus 0,4 miljardi euroni (ligi 2% SKP-st). Nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import kasvasid märksa kiiremini kui euroalal tervikuna – kui euroala kaupade ja teenuste käibe kasv jäi alla 1%, siis Eestis ületas see 4%. Kuna kaupade eksport kasvas impordist kiiremini, kahanes kaupade konto puudujääk 0,8 miljardi euroni. Teenuste konto ülejääk vähenes aastaga veidi ja oli 1,6 miljardit eurot.

Eesti oli 2016. aastal muu maailma suhtes taas netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sissevoolu 0,4 miljardi euroga. Kapital liikus välja peamiselt portfelliinvesteeringute kaudu: kõige enam investeeriti välismaistesse väärtpaberitesse ja fondiosakutesse.

Ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm Eestile: 2016. aasta lõpus oli välismaailm Eestile võlgu 21,5 miljardit eurot, Eesti aga välismaale võlgu 19 miljardit eurot. Seega ületasid Eesti välisvõlanõuded välisvõlakohustusi 2,5 miljardi euroga. Sarnases olukorras on veel vaid Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Belgia ja Saksamaa, ülejäänud EL-i liikmesriigid on välismaailmale ise rohkem võlgu, kui sinna panustanud.

Eesti Pank avaldab maksebilansi aastaraamatu igal sügisel möödunud aasta kohta. Maksebilansi aastaraamat sisaldab välissektori statistika kolme põhidokumendi – maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla – detailset analüüsi nii riikide kui ka tegevusalade võrdluses koos ülevaatlike tabelite ja joonistega. Aegread katavad kuni kümme aastat. Tänavune aastaraamat sisaldab kolmandat korda Eesti välissektori võrdlust teiste Euroopa Liidu riikidega.

Aastaraamat sisaldab põhjalikku maksebilansi statistika metoodika kirjeldust, kus seletatakse lahti maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla mõisted ning statistika koostamise süsteem ja tavad Eestis. Lisaks on esitatud statistika koostamise õiguslikud alused ning andmete avaldamise ja korrigeerimise põhimõtted.

Maksebilansi aastaraamat ilmub juba seitsmeteistkümnendat korda.

Ingliskeelne maksebilansi aastaraamat avaldatakse Eesti Panga veebilehel 4. oktoobril 2017.

Eesti majandust iseloomustas teises kvartalis põhivarainvesteeringute kasv ja kasumite taastumine. Suuremad investeeringud kasvatasid impordivajadust ja kasumite taastumine suurendas välisinvestorite Eestis teenitud tulu. Seetõttu vähenes jooksevkonto ülejääk aasta varasemaga võrreldes 108 miljoni euroni, mis on ligikaudu 1,9% SKP-st. Ülejääk võinuks väheneda veelgi kiiremini, kuid seda pidurdas mitu tegurit. Impordi suurendamise asemel võeti osaliselt kasutusele varem kogutud varud, teenuste konto ülejääk oli jätkuvalt suur ning investeeringute üldine tase madal. Lisaks mõjutas jooksevkontot positiivselt aktiivsem Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamine. Varasemate Euroopa Liidu rahastamisperioodide kogemused lubavad oodata, et toetusi kasutatakse lähiaastatel veelgi intensiivsemalt.
Euroopa Liidu (EL) jooksevkonto ülejääk oli aasta esimeses kvartalis 58,9 miljardit eurot, selgub Eurostati andmetest.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes