Energiamajanduse arengukava kirjeldab Eesti energiapoliitika võimalikud arengusuunad aastani 2030 koos perspektiiviga kuni aastani 2050.
Arengukava koostamise eesmärgiks on valida optimaalseim energiavarustuse stsenaarium, mis oleks tarbijale mõistliku hinna ja kättesaadavusega, vähese keskkonnamõjuga, kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ning kliimapoliitika eesmärkidega ning pikaajaliselt kõige konkurentsivõimelisem.
Arengukava strateegilisteks eesmärkideks on energiavarustuse tagamine elektrimajanduses, soojusmajanduses, transpordisektoris, elamumajanduses ja kodumaiste kütuste tootmises. Samuti majanduse energiamahukuse vähendamine konkurentsivõimet kahjustamata ja energiasäästu suurendamine. Arengukava eesmärgiks on seatud ka energiajulgeoleku suurendamise energia tootmiseks vajaliku ärikeskkonna, energiainfrastruktuuri ja ühenduste arendamise kaudu.
Arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks on Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium, Sotsiaalministeerium ning Riigikantselei. Arengukava koostamise juhtgruppi on kaasatud lisaks asjaomastele ministeeriumidele ja Riigikantseleile ka Ettevõtluse Arendamise SA ja Elering AS. Lisaks juhtgrupile nõustab arengukava koostamist valdkondlikest ekspertidest moodustatud Nõuandev Koda.
Arengukava elluviimist rahastatakse peamiselt riigieelarvest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest, kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest, ettevõtete omavahenditest ning keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnaprogrammi vahenditest.
Arengukava koos rakendusplaaniga esitatakse valitsusele heakskiitmiseks 2014. aasta novembris.
