19.02.2019 Teisipäev

Riigikogu arutas maksusüsteemi tulevikku

Rigikogu arutas tänasel istungil Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti maksusüsteemi tulevikku.

Ettekande pidasid Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi, Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja maksunduse töörühma liige Jaan Puusaag ning Ernst & Young Eesti partner Ranno Tingas.

Jürgen Ligi kritiseeris oma sõnavõtus erakondade valmisprogramme maksude osas. „Probleemide lahendamisega tegelikult need valimislubadused ka seekord väga ei tegele. Eesmärk on pigem ikkagi erakondlik kasu,“ ütles Ligi. Tema hinnangul peaks sellises olukorras üksteisele otsa ja peeglisse vaatama ning meenutama, et maksusüsteemi mõte on ikkagi koguda riigi tegevuseks vajalik hulk raha. Seda on vaja teha majandust võimalikult vähe häirival moel, et mitte suurendada ebavõrdsust.

Ligi sõnul ei tohiks muuta individuaalseid- ja eravalikuid maksumaksja asjaks. Tema hinnangul ei tohiks olla erisoodustust, sest selleks on palk. „Erandid vähendavad maksubaasi ja see survestab riiki makse tõstma,“ selgitas Ligi. Ta märkis, et maksusüsteemi üks põhiline väärtus on võimalikult madalad maksumäärad ja lai maksubaas.

Ligi peatus oma ettekandes ka erakondade vaadetel käibemaksule, tööjõumaksudele, tarbimismaksudele, tulumaksule, alkoholiaktsiisile, maksuvabale miinimumile.

Jaan Puusaag tõi Riigikogu ette tööandjate ettepanekud. Nendeks on: lihtsus, suurte maksumaksjate arvu kasvatamine, vigade parandus ja konkurentsivõime tagamine (aktsiisid, tulumaksumiinimum), tervisekulude maksuvabastus ning sotsiaalmaksulagi.

Puusaag ütles, et tööandjate ootustest olulisim on see, et maksukoormus ei tohiks enam tõusta. Tööandjad on seisukohal, et tulumaksuvaba miinimum tuleks ühtlustada kõigile, minna tagasi lihtsa ja arusaadava süsteemi juurde. Puusaag ütles, et seitse protsenti tööandjaist maksab 93 protsenti kogu maksutulust. See on ligi 7000 ettevõtet, samas kui Eestis on pisut üle 100 000 ettevõtte. „Igasugune peenhäälestus ja aktsiiside siia-sinna liigutamine ei mõjuta nii palju, kui mõjutab selle seitsme protsendi kasvatamine näiteks kaheksale protsendile. See peaks olema riigi suund ja teravik,“ ütles Puusaag.

Ranno Tingas sõnas, et kõige tähtsam on see, et Eesti maksupoliitika peaks toetama Eesti riigi suurt visiooni. Riigil peab olema selgus, kuhu ta liigub ja millised on need probleemid, mida tahetakse maksupoliitikaga lahendada. „Siis me saame rääkida sellest suurest ja terviklikust maksupoliitikast.“

Oluliste märksõnadena peatus Tingas ka maksusüsteemi stabiilsusel ja prognoositavusel ning lihtsusel. „Maksusüsteem ei pea olema primitiivne, aga igasugune keerukus maksusüsteemis peaks olema tõsiselt kaalutletud ja põhjendatud ja ta peaks teenima mingit suuremat eesmärki,“ ütles Tingas.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference