19.12.2016 Esmaspäev

Parlament kinnitas tuleva aasta riigieelarve

Riigikogu võttis esmaspäeval vastu tuleva aasta riigieelarve seaduse, mille kulude ja investeeringute maht kasvab 9,65 miljardi euroni.

Riigieelarve tulude pool on 9,48 miljardit eurot ning kulusid ja investeeringuid on eelarves kokku 9,65 miljardi euro eest.

2017. aasta riigieelarve järgi  kasvavad eelarves hüppeliselt riigi investeeringud ning Euroopa Liidu raha kasutamine, mis toetab majanduskasvu. Euroopa Liidu ja muid välistoetusi, on 2017. aasta riigieelarves kavandatud 961 miljonit eurot ja nende riiklikuks kaasfinantseerimiseks 81 miljonit eurot, teatas riigikogu pressiteenistus.

Välistoetustest 60% moodustavad 2014.–2020. aasta perioodi struktuurifondide vahendid ja 30 protsenti põllumajandus- ja kalandusfondid.

Pensionideks on eelarves ettenähtud kokku 1,67 miljardit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 20 eurot, 416 eurole ja jääb ka tulevikus maksuvabaks. Üksi elavatele pensionäridele maksab riik täiendavalt järgmisel aastal toetust 115 eurot kuus.

Riigikaitsekulud on 2017. aastal 477 miljonit eurot. Liitlasvägede vastuvõtmiseks on eelarves ette nähtud täiendavalt 26 miljonit eurot. Samuti suunatakse tuleval aastal raha siseministeeriumi valitsemisalas kiirreageerimisvõimekuse arendamisse ja idapiiri väljaehitamisse.

Kolmandaks lugemiseks esitati täiskogule läbivaatamiseks hulk ettepanekuid täiendavate toetuste eraldamiseks. Suurendati vahendeid õpetajate palkade ja ka lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks. Lisaks veel vahendid koolipidajatele õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ning täienduskoolituseks, koolilõunaks ja õppevahenditeks.

Märkimisväärne toetus läheb põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile. See on 22,4 miljonit eurot, millest lõviosa moodustab põllumeestele ettenähtud üleminekutoetus – 19,9 miljonit eurot.

Täiendavad eraldised on veel lasterikastele peredele, haigekassale ja tervele hulgale toetust vajavatele projektidele.

Nende muudatuste mahuks on ligi 70 miljonit eurot, mille katteallikaks on sotsiaalmaksu langetusest loobumine, lahja alkoholi täiendav aktsiisiga maksustamine, diisliaktsiisi tõusu tühistamine, kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ja majutusteenuse käibemaksumäära tõusust loobumine, täiendavad Eesti Energia dividendid ja tulumaks dividendidelt 9,1 miljonit eurot.

Vabaerakonna esindaja Andres Ammas sõnas, et riigieelarvesse on järjest uusi ribasid juurde tärgeldatud ja eelarve on muudkui paisunud. "Ülemäära optimistlik on see eelarve olnud algusest peale, märkis ta. Pilt on kurb, sest raha kõigi nende toredate soovide täitmiseks saab tulla vaid kasvavast majandusest."

"Mõndagi on selles eelarves head," märkis Ammas, tuues näiteks maksuvaba tulu tõusu ja põllumajandustoetuste suurendamise.

Reformierakonna liige Aivar Sõerd sõnas, et maksumuudatuste mõjud selguvad alles järk-järgult ja tagantjärele, kuid juba praegu on selge, et maksukoormus kahel tuleval aastal suureneb.

EKRE esindaja Martin Helme sõnas, et tuleva aasta eelarves on hulk EKRE-le sümpaatseid asju. Eelkõige põllumajandustoetuste suurenemine, omavalitsuste parem rahastamine, päästjate ja õpetajate palgatõus, lisas ta.

Isamaa ja Res Publicu Liidu esindaja Siim Kiisleri sõnul on järgmise aasta eelarve struktuurses tasakaalus nagu seadus seda ette näeb, nii et võib rahuliku südamega eelarvet toetada.

Majanduskasv on Kiisleri sõnul seotud inimeste arvuga ja tuleva aasta eelarvemeetmed toetavad inimeste Eestisse jäämist ja pere suurendamist.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Kalvi Kõva sõnul on tuleva aasta eelarve eesmärgiks muuta Eesti ühtsemaks ja tugevamaks, vähendada ebavõrdsust inimeste ja piirkondade vahel. "Koalitsioon toetab vähem teenivate inimeste sissetulekut ja toetab lastega peresid," märkis ta.

Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kersti Sarapuu sõnul on põllumeestel olnud juba mitu keerulist aastat ja uus eelarve võimaldab maksta neile täiendavat toetust. "Eesti põllumajanduse toetamine on viimasel kolmel aastal seisnud ainult ühe erakonna taga," sõnas Sarapuu.

"Samuti pean oluliseks sammuks täiendavate vahendite leidmist õpetajate palgafondi tarbeks," märkis Sarapuu. Kolmas oluline samm on Sarapuu sõnul ettevõtluse toetamine. "Tuleval aastal jääb ära majutusasutuste käibemaksumäära tõstmine," ütles Sarapuu.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference