21.02.2019 Neljapäev

Uuel tööl pügatakse palgaga

Brutopalk, mis kuulutuses oli lubatud 1800 eurot, asendus töölepingus brutopalgaga 1102 eurot.

Tööandja töökuulutuses seisab ka brutopalk 1800, aga viivitatakse töölepinguga ja kui leping lõpuks tuleb, on seal palganumber täpselt 1102 bruto. Lisana on märgitud, et rakendatakse 4 kuulist katseaega. Veel on lisatud, et tööandja võib tulemusliku töö eest maksta lisatasu.

Aga kui ikkagi tööle minnakse just 1800 bruto pärast, siis kui palju on tegelikult õigus tööandjal katseajal kinni pidada ja mismoodi tuleks tööandjaga nüüd asju ajada? Inimene on seal tööl olnud juba pea 2 kuud. Töö on füüsiline ja vastutusrikas. Tegu on autorehvidega.

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Kaire Saarep:

"Enne tööle asumist räägivad töötaja ja tööandja läbi töölepingu tingimustes. Kuigi töökuulutuses toodu on oluline mõjutaja töökohale kandideerimisel, siis ei saa kuulutust võrdsustada töölepinguga. Seega enne tegelikku tööle asumist peavad töötaja ja tööandja olema jõudnud kokkuleppele, milline on töötasu, kas katseaega rakendatakse, milline on töö tegemise aeg ja koht, kas on ette nähtud ka muid hüvesid jne. Kui mõlemad pooled saavad töötingimustest ühtmoodi aru, siis koostatakse läbirääkimiste põhjal kirjalik tööleping, mille pooled allkirjastavad.

Kuigi tööleping sõlmitakse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt kirjalikult, siis loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui kirjalik tööleping puudub, kuid tehakse tööd, mis vastab TLS § 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, siis on sõlmitud suuline tööleping.

TLS § 1 lg-d 1 ja 2 esile töölepingu põhikriteeriumid:

  • töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks);
  • tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi);
  • töö eest perioodilise tasu maksmine (TLS § 33 lg-st 1 tulenev kohustus maksta töötasu vähemalt korra kuus);
  • töötamine tööandja ruumides ja tööandja töövahendite kasutamine.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui töötaja asus tegema tööd, kuid kirjalik tööleping puudus, siis tööle asumisega sõlmiti poolte vahel suuline tööleping, millele kehtivad kõik töölepingu seadusest tulenevad õigused (näiteks õigus saada töötasu) ja kohustused, sealhulgas kohustus järgida ülesütlemisel etteteatamistähtaega. Samas on töötaja tööle asumisel ilma kirjaliku lepinguta võtnud endale riski, kus ta ei suuda hiljem suuliselt läbiräägitud tingimusi tõendada, näiteks töötasu suurust.

TLS § 96 kohaselt peab töötaja katseajal ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Samuti tuleb etteteatamistähtaega järgida suulise töösuhte korral. Ülesütlemisest tuleb ette teatada kirjalikult. Suuline ülesütlemine on tühine (TLS § 95 lg 1). Kui töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest (TLS § 100 lg 5).

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference