Küsimused-vastused

Rubriigis ''Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, raamatupidamise, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

Kas kohtutäituri nõue laieneb välislähetuse päevarahale?
Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.
Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
Kas ma saan õigesti aru, et seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste jõustumisega järgmisel aastal, ei tule enam kõiki töötajaid tervisekontrolli saata? Tervisekontrolli tuleb saata ainult need töötajad, kelle kohta tööandja riskianalüüsis nii otsustab. Näiteks ei pea tervisekontrolli saatma kõiki ehitusfirmas töötavaid töötajaid?
•    Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus ja kuidas tuleb esitada sellisesse kohtusse avaldus?
Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
Töötaja esitas tööandjale 15. oktoobril päevapealt lahkumisavalduse põhjusel, et leidis parema töökoha. Töölepingu seaduses on töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg 30 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib nimetatud tähtaeg olla ka lühem. Tööandja tegi töötajale ettepaneku töötada veel vähemalt kaks nädalat, kuni kalendrikuu lõpuni, pärast seda oleks võinud töösuhte sõbralikult lõpetada. Töötaja ei nõustunud sellega. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni, taotledes töötajalt ühe kuu töötasu suurust hüvitist. Kuna lahkumisavaldus ei vastanud õigusaktidele, ei maksnud tööandja töötajale mai esimese kahe nädala eest töötasu. Töötasu maksmise päev ja kalendrikuu lõpp aga lähenevad, pärast seda on töötasu igal juhul vaja välja maksta.
Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?
Uuest aastat jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis puudutavad ka juhendamiste registreerimist. Enam ei ole selgelt kirjas, kuidas registreerida tuleb. Kas võime loobuda juhendamiste, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimise kaartide kasutamisest?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes