Küsimused-vastused

Rubriigis ''Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, raamatupidamise, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Kui kaua hiljem võib arve esitada? Kas pean seda aktsepteerima, kui esitatakse ligi pool aastat hiljem? Väga mõjutamiseks vist variante ei ole?

Kasvatan kaheksa-aastast last ning soovime kogu perega minna veebruaris lapse koolivaheajal reisile. Kuidas ma pean korrektselt puhkust taotlema?

Millised maksukohustused tekivad, kui ettevõtte sõiduauto antakse füüsilisele isikule rendile.

Missugused maksukohustused firmal tekivad? Või teeb firma lihtsalt auto kasutamise kohta tööülesannete täitmiseks registris märke? Ja kas siin on mingid erisused, juhul kui tegu on:

  • mittetulundusühinguga;
  • füüsilise isiku – juhatuse liikmega;
  • liisingautoga?

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu selgitab, mida tähendab leppetrahv töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

1. jaanuarist jõustus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus, milles kirjeldatakse uut ohutegurit psühhosotsiaalne ohutegur. Kas tööandja peab seoses muudatusega täiendama ka töökeskkonna riskianalüüsi?

Kuulsin, et tänu seadusemuudatusele ei pea tööandja enam tühiseid tööõnnetusi uurima. Mis selles osas täpsemalt muutus?

Tööandja pakub mulle seoses töötasu alammäära tõusuga 1. jaanuarist allkirjastamiseks töölepingu lisa, kus on teise tingimusena kirjas, et ta sõlmib minuga leppetrahvi kokkuleppe töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kuni 10 000 eurot. Tööandja väidab, et kui ma alla ei kirjuta, siis saan ma ikka 500 eurot töötasu, mitte 540 eurot kuus. Kas ma pean sellise ettepanekuga nõus olema ja kuidas sellises olukorras käituda?

Ettevõte on registreeritud Eesti vabariigis. Suurem osa majandustegevusest toimub Soomes ja seoses sellega viibib juhatuse liige ca 20 päeva kuus Soomes ning tasub füüsilise isiku tulumaksu Soome Vabariigile aga sotsiaalkindlustusega on tagatud Eesti Vabariigis. Juhatuse liige kasutab ka Soome Vabariigi seadusega ettenähtud tulumaksuvaba õigust saada toiduraha hüvitist Soomes viibitud ajal. Kas juhatuse liikmel on õigus saada Soomes viibitud aja eest Eesti seaduste järgi päevarahasid?

Jäin lapsehoolduspuhkusele, aga soovin lapse kõrvalt osalise koormusega tööl edasi käia. Kas see on võimalik?

Ettevõtte poolelioleva toodangu varud on kasvanud kuudega enneolematult suureks. Olukorra leevendamiseks korraldasime koosoleku, kus töötajaid teavitati, et meil on vajadus pooleliolevad tööd lõpetada ning sellega seoses on vaja teha ületunde. Pärast koosolekut koostasime käskkirja, et ära hoida edasine pooltoodete kuhjumine, mis takistab ka ettevõtte teiste tootmisüksuste tööd. Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja tuleks tööle ja teeks tööandja korraldusel ületunde? Kas töötajal on õigus ületundide tegemisest keelduda? Kas tööandjal on õigus teha töötajale hoiatus käskkirjaga antud korralduse mittetäitmise tõttu?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes