Tänavu 1. jaanuaril jõustusid maamaksuseaduse muudatused, mis andsid koduomanikule kuuluvale maale teatud ulatuses maksuvabastuse. Kuna see maksuvabastus ei pruugi laieneda kõigile koduomanikele ega kogu kodualusele maale, siis selgitan täpsemalt, mis tingimused maksuvabastuse saamiseks peavad olema täidetud.

Me kõik teame tavapäraseid maksuparadiise, milleks on muu hulgas sellised Euroopa riigid nagu Holland, Luksemburg, Küpros ja Malta, mis on meelitanud aastate jooksul ligi kümneid tuhandeid valdusettevõtjaid. Kuid ajad muutuvad – varem ligitõmbavaks peetud riikide sära hakkab aegamööda tuhmuma ja silmapiirile ilmuvad uued tähed, mõnikord kohtades, kus seda kõige vähem ootaks. Üks riike, mis hakkab muutuma valdusettevõtjate, eriti endiste Nõukogude Liidu riikide investorite seas atraktiivseks, on vaieldamatult Läti. Uuest maksuparadiisist Lätist kirjutab advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat ja sertifitseeritud maksunõustaja Vita Liberte.

Fiktiivsete arvete teema on maksunduse valdkonnas jätkuvalt üks aktuaalsemaid. 2012. aastal ja 2013. aasta alguses on Riigikohus langetanud fiktiivsete arvete kohta mitu olulist otsust, selgitades, kuidas tuleb kvalifitseerida tehinguid ning millal tekib tulu- ja käibemaksukohustus. Kohtuotsustest lähemalt kirjutavad advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Sergei Jegorov ja jurist Vitali Šipilov.

Välismaalt suure pensioni saaja maksab tulumaksu ka Eesti väikeselt pensionilt, selle põhjuseks on mullune seadusemuudatus, mis tõi tulumaksuseadusesse proportsiooniprintsiibi, vahendab BNS Eesti Päevalehes ilmunud artiklit.

Osutasime kliendile teenust, tasusime kliendi eest ka riigilõivu. Nüüd peaksime kliendile arve esitama oma teenuse eest ja edasi esitama kulud, mis tema eest tasusime. Kuidas märkida arvel riigilõiv, see pole ju käive? Kas võime näidata arvel teenus, maksumääraga 20% ja riigilõiv 0%?

Vastab MTA spetsialist Kaia:

Valitsus kiitis täna heaks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt ei võeta enam töötuna arvele äriühingu juhti.

Töölepingu seaduse (edaspidi − TLS) § 11 toob välja, et tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijailt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi.

Tallinna halduskohtu hinnangul on maksust vabastamise piirangud osaliselt põhiseadusega vastuolus, kirjutab Eesti Päevaleht teisipäeval.

Praktikas tõusetub iga natukese aja tagant päevakorrale küsimus äriühingu nõukogu liikme tasustamisest. Olenemata asjaolust, et sellel teemal on varemgi sõna võetud, tasub praktilistest kaalutlustest lähtuvalt jälle üle käia põhilised aspektid, mida selle küsimuse puhul tuleks silmas pidada.

Suur osa töölepingutest lõppeb ühe lepingupoole ülesütlemisavalduse alusel. Töölepingu korralisel ülesütlemisel töötaja poolt ei esine reeglina probleeme. Samas töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on vaidluse tekkimise tõenäosus suurem. Üheks peamiseks vaidluse põhjustajaks on töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg-s 2 sätestatud töötaja õigus tööleping erakorraliselt üles öelda viitega tööandjapoolsele kohustuse olulisele rikkumisele.