Maksud ja raamatupidamine
Teisipäev, 17 Detsember 2013 15:50

Maksusumma määramine hindamise teel

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-42-13

Riigikohtu 16.10.2013 lahend nr 3-3-1-42-13

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet määras maksuotsusega ühele äriühingule tasumiseks käibemaksu ja tulumaksu, sest äriühing oli Maksu- ja Tolliameti hinnangul alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu kolmandate isikute arvete alusel. Äriühing esitas halduskohtusse kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, kuid ringkonnakohus rahuldas kaebuse tulumaksu puudutavas osas. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Maksu- ja Tolliamet ning äriühing.

Kohtu seisukoht

  1. Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid ning nende asjaolude väljaselgitamine ja arvestamine ei eelda maksukohustuslase vastavat taotlust.
  2. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel. MKS-i § 94 lg 1 sõnastus "maksuhaldur võib" ei tähenda maksuhalduri õigust teha suvaotsus, vaid eeskätt pädevust ja volitust otsustada maksusumma määramine ka hindamise teel.
  3. Juhul kui teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, on ka teenuse puhul hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel erandina võimalik. Teenuse puhul on hindamine rakendatav, kui selle tulemusena on võimalik välja selgitada tulumaksukohustuse puudumine või vähenemine. Näiteks võib erandina teenuse puhul hindamise kohaldamine kõne alla tulla olukorras, kus on teada, et äriühing on enda osutatavat teenust nn variisiku kaudu kallimalt edasi müünud. Kui teenuse osutaja on oma käivet deklareerinud, võimaldaks hindamine kõrvale jätta vahendava isiku ja lähtuda maksustamisel sisseostuhinnast.
  4. Põhjendused hindamise teel maksu määramise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta, sh miks on hindamine erandina teostatav ka teenuse puhul, peab esitama maksuhaldur. Kui kohus leiab, et maksuhaldur on ekslikult jätnud hindamise teostamata, peab ta ka põhjendama, miks see rikkumine on oluline ja miks hindamise kaalumine olnuks vajalik. Teenuse puhul on oluline välja tuua, miks teenuse olemuse tõttu ei ole hindamise teel maksu määramine võimalik või millistel asjaoludel peab maksuhaldur hindamist erandina kohaldatavaks.

Riigikohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebuse ja tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt.

Teisipäev, 17 Detsember 2013 15:38

Kohus kuulutas välja Süda Maja pankroti

Harju maakohus rahuldas tänase määrusega AS-i Süda Maja avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Teisipäev, 17 Detsember 2013 15:34

Vanemahüvitise seaduse muutmise seadus

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 21.11.2013. Seadus jõustub 01.01.2014.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on parandada vanemahüvitise arvutamise korda, kui hüvitise saaja saab samaaegselt töist tulu.
Kehtiv vanemahüvitise ümberarvutamise valem on ebaühtlane ning võib anda tulemuse, kus hüvitise saaja kogusissetulek töötasu saamisel väheneb. Seadusega muudetakse hüvitise vähendamise valemit ühtlasemaks ja enamikul juhtudel isikutele soodsamaks.

Samuti kaotatakse muudatusega töötasu ülempiir, mille saamisest alates vanemahüvitist ei maksta. Vanemahüvitise saajale säilib alati vähemalt hüvitise määra suurune vanemahüvitis ja seega muutub regulatsioon rohkem töötamist soodustavaks.

Teisipäev, 17 Detsember 2013 15:31

2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 04.12.2013. Seadus jõustus: 11.12.2013.

Seaduse muudatuste eesmärgiks on kohandada riigieelarvet riigiasutuste seatud eesmärkide saavutamiseks seoses muutunud oludega, võttes arvesse, et riigieelarve on koostatud eelneva aasta sügisel.

Kaheksa kuuga kasutati riigieelarve vahendeid kokku 5,8% enam kui aasta varem sama ajaga. Ülevaade 2013. aasta riigieelarve seisust on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel.

Lisaks teistele muudatustele täiendati seadust eurosüsteemi võlakirjade ostuprogrammi Kreekaga seotud kasumi tagastamise kohta. Samuti suunatakse muudatuse kohaselt 2012. aasta riigieelarve tulude ja kulude vahe, millest on maha arvatud seadusekohased mahaarvamised, 63 253 000 eurot riigieelarve kassareservi.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 07.11.2013. Seadus jõustus 09.12.2013.

Seaduse muudatuste eesmärgiks on kehtestada regulatsioon Euroopa Liidus piiriülestele tervishoiuteenustele juurdepääsu hõlbustamiseks, liikmesriikide tervishoiualase koostöö edendamiseks ja patsiendiõiguste kohaldamiseks. Seaduse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL nõuetega patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius.

Seadus loob alused Eestis ravikindlustatud isikutele riigisiseselt kindlaks määratud ulatuses hüvitise saamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tarbitud tervishoiuteenuste, väljastatud retseptiravimite ja meditsiiniseadme kaardi alusel müüdud meditsiiniseadmete eest, samuti võimalused hüvitise saamise ja tervishoiuteenuste osutamise piiramiseks.

Direktiivi ülevõtmisega kaasnevatest muudatustest teavitamiseks luuakse piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt. Seadus loob samuti aluse väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmiseks, sest sotsiaalminister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on osutanud Eestis tegutsev haigekassa lepingupartner väljaspool ravijärjekorda.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 07.11.2013. Seadus jõustub 01.01.2014.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on lihtsustada perekonnaseisutoiminguid.

Muudatusega vähendatakse paberdokumentide hulka abielu sõlmimisel, asendades abielu sõlmimise protokolli abielukande eeltäidetud väljatrükiga, lihtsustatakse abieluvõime kindlakstegemise menetlust kodaniku jaoks ning luuakse õiguslik alus soo muutmise andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Samuti pikendatakse ametniku perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse kehtivuse aega ning lihtsustatakse uue tähtajalise õiguse saamine sarnaseks vaimuliku õigusega abielusid sõlmida.

Lisaks täpsustatakse maavalitsuse ja Siseministeeriumi pädevust perekonnaseisuametniku eksami ja sellele eelneva koolituse läbiviimise osas, luuakse selged õiguslikud alused tõendite ning arhivaalil olevate perekonnaseisuandmete väljastamiseks ning lihtsustatakse haldusmenetlust välismaalasest surnu isikut tõendava dokumendi edastamise osas välisriigi saatkonnale.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 06.11.2013. Seadus jõustus: 30.11.2013, osaliselt 01.01.2014.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on tagada inimeste tervise parem kaitse, toimiv siseturg ja ühtlasi rakendada Euroopa Liidu kosmeetikamäärust.

Seadus täpsustab järelevalvet teostava pädeva asutuse ülesandeid ja järelevalve korraldamise reegleid. Eestis on selleks asutuseks Terviseamet.

Samuti sätestatakse, et hammaste valgendamiseks ja pleegitamiseks kasutatavad kosmeetikatooted, mis sisaldavad või millest vabaneb vesinikperoksiidi vahemikus 0,1–6%, ei tohi olla vabalt kättesaadavad tavatarbijale, vaid neid tohib müüa üksnes hambaarstidele hulgikaubanduse korras.

Kosmeetikatoodete valmistajad, importijad, levitajad ja kutsetegevuses kasutajad ning tervishoiuteenuse osutajad peavad kosmeetikamääruse kohaselt viivitamata teavitama Terviseametit kosmeetikatoodete kasutamisel ilmnenud soovimatust mõjust. Seadus sätestab ka vastutuse nõuete rikkumise eest kosmeetikatoodete tootmisel ja kättesaadavaks tegemisel.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 17.10.2013. Seadus jõustus 01.12.2013.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on täpsustada Euroopa Liidu välisest riigist reisija toodud aktsiisikauba aktsiisivabastuse reegleid.
Muudatusega määratletakse aktsiisikauba liiduvälisest riigist Eestisse toomise juhuslikkus reisija puhul. Seaduse kohaselt loetakse alkohol ja kütus, mille reisija toob liiduvälisest riigist Eestisse kalendrikuu jooksul pärast esmakordset saabumist aktsiisivaba piirnormi ületavaks.

Tubakatoodete puhul kehtib see kalendrikuu jooksul pärast teistkordset saabumist. Piirnormi ületavaks loetakse ka kütus, mis on reisija mootorsõiduki või veemootorsõiduki mittestandardses kütusepaagis. Samuti sätestatakse maksuhalduri kaalutlusõigus aktsiisivabastuse kohaldamiseks pärast esma- või teistkordset Eestisse saabumist.

Lisaks muudetakse teises liikmesriigis asuvate õhusõidukite ja laevade aktsiisikaubaga varustamise korda ja täpsustatakse vahutava kääritatud joogi mõistet, aktsiisikauba tarbimisse lubamise mõistet, laiendatakse kütuse töötlemise võimalusi vabatsoonile ja kaasajastatakse viidet aktsiisivabastust tõendavale dokumendile, mida kasutatakse aktsiisivabastuste puhul diplomaatidele või rahvusvahelistele relvajõududele.

Teisipäev, 17 Detsember 2013 15:10

Vedelkütusevaru seaduse muutmise seadus

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 15.10.2013. Seadus jõustus 01.11.2013.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on tugevdada riigi võimet tulla toime võimalike tarneraskustega ja ühtlasi viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid.

Muudatusega lisatakse seadusesse uued terminid ja määratakse vedelkütusevaru koosseis. Seadus sätestab varu hoidmise kohustuse, olemasoleva varu arvutamise uued alused ja erivaru moodustamise reeglid. Samuti kehtestatakse uued reeglid varu hoidmiseks teises liikmesriigis või teise liikmesriigi isiku poolt Eestis hoitavale varule.

Täpsustatakse ka nõudeid tegutsemiseks varustamisraskuste korral ja andmete esitamisel ning varu haldaja nõukogu tegevust puudutav regulatsioon viiakse kooskõlla riigivaraseadusega.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 16.10.2013. Seadus jõustus 02.11.2013.

Riigikogu ratifitseeris Eesti Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli, mis on alla kirjutatud 2012. aasta 19. oktoobril Méxicos.

Topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärgiks on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel.

Lepingu artikli 27 kohaselt jõustub leping 30 päeva möödumisel selle jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta edastatava hilisema teate kuupäevast ja selle sätteid rakendatakse lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist makstud tulult kinnipeetava maksu suhtes või 1. jaanuaril või hiljem algaval majandusaastal saadud tulult tasutava muu maksu suhtes.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255