Keskkonnaministeeriumi hinnangul peaks riik peale eilset Riigikohtu otsust, millega kohus tunnistas keskkonnatasude tõusu osaliselt põhiseadusvastaseks, tagasi maksma 4,8 miljonit eurot.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-57-13

Riigikohtu 04.12.2013 lahend nr 3-3-1-57-13

Viited õigusaktidele:

• MKS § 56 lg 2
• KMS § 37

Asjaolud

Maksu- ja Tolliameti (MTA) otsusega vähendati kaebaja poolt deklareeritud sisendkäibemaksu, jäeti esitatud deklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõue rahuldamata ning määrati kolmandale isikule tehtud väljamakselt tulumaksu. Kaebaja esitas maksuotsuse tühistamiseks kaebuse halduskohtusse, mis rahuldas kaebuse. MTA esitas seejärel kaebuse ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus jättis MTA kaebuse rahuldamata, misjärel esitas MTA kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Maksuotsuses mitme õigusliku aluse nimetamine on maksuotsuse adressaadile eksitav. Selline põhjendamispuudus ei pruugi siiski kaasa tuua haldusakti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas.
2. Kui ostjal puudub teenuse eest tasumist tõendav nõuetele vastav algdokument, siis maksustatakse väljamakse sõltumata sellest, kas see teenus on ettevõtluseks vajalik või mitte. Olukorras, kus algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse teenuse eest on arve esitatud, on põhjendatud asuda maksustamisel seisukohale, et maksukohustuslane pole teenust saanud.
3. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele vastav arve ning isegi kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve.
4. Kui teatud teenuste dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, ei saa maksukohustuslaselt nõuda ühegi konkreetse dokumendi koostamist lisaks raamatupidamisseaduse (RPS) järgsetele algdokumentidele. Siiski tuleb möönda, et teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg 2 järgi on maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta.

Riigikohus tühistas madalama astme kohtute otsused ja jättis kaebaja kaebuse rahuldamata.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-132-13

Riigikohtu 06.12.2013 lahend nr 3-2-1-132-13

Viited õigusaktidele:

• VÕS § 367 lg 3

Asjaolud

Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista liisingulepingujärgse võla ja sõiduki võõrandamisest saadud summa (käibemaksuta) vahe. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja võõrandas sõiduki turuhinnast tunduvalt odavamalt. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Pooled esitasid apellatsioonkaebused ning ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse, jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada.
2. Üldjuhul tuleb liisinguandja nõude suuruse arvutamisel võlaõigusseaduse § 367 lg 3 järgi võtta aluseks nii liisingueseme turuväärtus kui ka liisingueseme omandamise hüvitamata kulud (jääkmaksumus) sarnastel alustel, st need summad peavad olema mõlemad kas koos käibemaksuga või ilma selleta.
3. Kuna kohtud ei ole selgelt tuvastanud, kas sõiduki väärtus sisaldab käibemaksu või ei ning pooled vaidlevad selle asjaolu tuvastamise üle, ei pea kolleegium võimalikuks asja ise lahendada.

Riigikohus rahuldas osaliselt kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222566560

Riigikohtu 19.11.2013 lahend nr 3-3-1-48-13

Viited õigusaktidele:

• MKS § 136¹
• HKMS § 158 lg 2

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis ühe äriühingu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil märts 2012, sest äriühing oli esitanud märtsikuu käibedeklaratsiooni, mille tulemusel tekkis ettevõttel käibemaksu enammakse 4598 eurot 28 senti. MTA pikendas seejärel enammakse tagastamist ning esitas halduskohtusse taotluse arestida äriühingu ettemaksukonto. Halduskohus rahuldaski taotluse, misjärel esitas äriühing määruskaebuse ringkonnakohtule, mis jättis aga kaebuse rahuldamata. Äriühing esitas määruskaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 kohaldamise üks eeldusi on see, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Selles kaasuses puudus Riigikohtu hinnangul menetlus, mille tagamiseks saanuks halduskohus täitmist tagava toiminguna maksukohustuslase ettemaksukontot arestida. Alustatud oli üksnes käibemaksu tagastusnõude kontrollimenetlust, oma taotluses halduskohtule ei selgitanud ega maininud maksuhaldur aga vähemalgi määral teist paralleelselt läbiviidavat maksu määramise menetlust.
2. MKS-i § 59 lg 2 p 1 näeb ette maksuhalduri õiguse kontrollida maksukohustuslase maksude tasumise õigsust üksikjuhtumi kontrolli raames. Käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlus viiakse ellu üksikjuhtumi kontrolli menetlusena. Seega tagastusnõude tuvastamismenetlus on üksikjuhtumi kontrolli menetlus, mille raames on maksuhalduril õigus MKS-i § 59 lg-le 1 tuginedes koguda tõendeid ja juhindudes MKS-i § 59 lg-st 2 kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente.
3. Halduskohus peab sellisteks täitetoiminguteks, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, luba andes kaaluma, kas kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus. Põhjendatud kahtlus peab tekkima selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda palju raskemaks või võimatuks. Põhjendatud kahtluse tekkimisel ei saa määravaks osutuda ainuüksi maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus. Samuti ei saa hiljem võltsarveteks osutuvate arvete kajastamine raamatupidamises tähendada automaatselt seda, et maksukohustuslane on pahatahtlik. Loa taotlemise staadiumis piisab põhjendatud kahtluse loomiseks siiski sellest, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid.
4. MKS-i § 121 kohaselt määrab maksuhaldur, kui suur tagatis tuleb esitada. Seejuures lähtub maksuhaldur tagatise ulatuse määramisel tagatava nõude suurusest. Kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem kui esialgu leiti, tuleb MKS-i §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega arvestatakse halduskohtumenetluses asjaolude muutumist menetluse ajal. Näiteks selles kaasuses tegi MTA menetluse ajal äriühingu kohta maksuotsuse, millega määras äriühingule tasumiseks 25 029 eurot 58 senti, mistõttu polnud võimalik enam äriühingu ettemaksukontot aresti alt vabastada.

Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-126-13

Riigikohtu 27.11.2013 lahend nr 3-2-1-126-13

Viited õigusaktidele:

• VÕS § 115
• VÕS § 118 lg 1
• VÕS § 646 lg 5

Asjaolud

Hageja esitas kostja (tellija) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista tasu töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest koos viivisega. Kostja vaidles vastu väites, et ta taganes lepingust ning tegi hagejale hinna alandamise avalduse, millega alandas tööde hinda ja tasaarvestas oma nõude hageja põhinõudega. Sellest tulenevalt peab hageja hüvitama kostjale kahju.

Nii maa- kui ka ringkonnakohus osaliselt rahuldasid hageja nõuded. Kohtud on leidnud, et kostja lepingust taganemine ei toonud kaasa lepingu lõppemist, sest kostja kaotas õiguse lepingust taganeda, sest ta ei teinud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi olema sellest teada saanud. Kostja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb tühistada. Maakohus oleks pidanud andma kostjale tähtaja mittekohase täitmise väärtuse kohta tõendite esitamiseks ning tasaarvestusele tuginemise vastuväite selgitamiseks.
2. Kohtud on ebaõigesti leidnud, et kostja jäi hiljaks hinna alandamise avalduse esitamisega. Seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse kasutamiseks tähtaega. Kuna seaduselünka ei esine, siis pole alust kohaldada analoogia korras võlaõigusseaduse § 118 lg-t 1.
3. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal.
4. Hea usu põhimõttega võib olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Juhul kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist.

Riigikohus rahuldas kostja kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-118-13

Riigikohtu 01.11.2013 lahend nr 3-2-1-118-13

Viited õigusaktidele:

• VÕS § 82 lg 1
• VÕS § 396 lg 1
• TsÜS § 102 lg 2

Asjaolud

Hageja esitas kostja vastu hagi võla väljamõistmiseks laenulepingu alusel. Kostja hinnangul on hageja tööandja esindaja, kes kandis oma isiklikult kontolt kostjale rahasumma, paludes selle endale tagastada, kui kostja on saanud tööandjalt võlgnetava töötasu. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja võib nõuda kostjalt rahasumma tagastamist, sest tööandja ei ole kostjale töötasu maksnud.
Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja nõutava summa. Kostja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada, sest asja õigeks lahendamiseks tuleks ringkonnakohtul tõlgendada poolte sõlmitud suulist laenulepingut.
2. Lepingu tõlgendamisel tuleb mh arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat.
3. Poolte kokkulepe, mille kohaselt maksab kostja hagejale laenu tagasi, kui ta saab tööandjalt töötasu, võib olla käsitatav kostja kohustuse täitmise aja määramisena võlaõigusseaduse § 82 lg 1 tähenduses või edasilükkava tingimusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 lg 2 mõttes.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-2-1-13

Riigikohtu 30.10.2013 lahend nr 3-2-2-1-13

Viited õigusaktidele:

• TsMS § 703 lg 2
• TsMS § 307 lg 3
• TsMS § 489 lg 1

Asjaolud

Maakohus tegi makseettepaneku määruse, mis toimetati kätte kohtutäituri vahendusel võlgniku isale. Kuna võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud võlgnevust tasunud ega makseettepanekule õigel ajal vastuväidet esitanud, siis kohus tegi määrusega maksekäsu, mille alusel tuli võlgnikul tasuda avaldajale väljanõutav summa. Võlgnik esitas  Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus tühistada maakohtu määruse (maksekäsu) ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Võlgniku väitel ei võinud maakohus maksekäsku teha, sest ta esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite.

Kohtu seisukoht

1. Teistmisavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Teistmisavaldusest ilmnevat võlgniku tahet tõlgendades on võimalik lugeda esitatud teistmisavaldus määruskaebuseks.
2. Võlgniku isale viimase elukohta makseettepaneku kättetoimetamist saab lugeda kättetoimetamiseks võlgnikule vaid siis, kui tegemist oli võlgniku eluruumiga.

Riigikohus saatis määruskaebuse menetlemiseks maakohtule.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-40-13

Riigikohtu 04.11.2013 lahend nr 3-3-1-40-13

Viited õigusaktidele:

• MKS § 5 lg 1
• KMS § 2 lg 3 p 3
• HKMS § 109 lg 6

Asjaolud

Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega määrati kaebajale tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 11 503,33 eurot (179 988 krooni), kuna kaebaja oli maksuotsuse kohaselt alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu. Maksu- ja Tolliameti hinnangul oli kaebaja  arvetel näidatud tehingu majanduslik sisu liisingulepingute lõpetamisel tekkinud saamata jäänud tulu nõue. Kaebaja hinnangul oli arvete sisuks aga teenuse osutamine, täpsemalt liisingueseme väljaostuõiguse loovutamine tasu eest. Kaebaja esitas maksuotsuse tühistamiseks kaebuse halduskohtusse. Kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Käibemaks on tarbimismaks, mis peab toimima neutraalselt ja tagama sarnase majandusliku sisuga tehingute ühetaolise maksustamise. Nimetatud põhimõtete tagamiseks tuleb maksustamisel ühetaoliselt kohelda tehingut, mille puhul liisinguvõtja kasutab oma õigust saada liisingueseme omanikuks ja võõrandab seejärel liisingueseme, ning tehingut, millega liisinguvõtja annab liisingueseme omandamise õiguse üle teisele isikule. Sealjuures ei ole määrav, kas toimub liisingulepingu ühe poole asendamine või leping lõpetatakse ja sellele järgneb müügilepingu või uue liisingulepingu sõlmimine. Kui liisingulepingust tulenevate õiguste üleandmist käibemaksuga ei maksustataks, tekiks ebavõrdne kohtlemine ja lõpptarbijal võib tekkida alusetu maksueelis, kui tal oleks võimalus omandada liisinguese kokkulepitud jääkväärtusega (nt ühe kuu liisingumakse eest) ning selle õiguse eest liisinguvõtjale makstav tasu (niinimetatud hinnavahe kompensatsioon) jääks käibemaksuga maksustamata. Käesolevas asjas oli teenuse osutamise fakt ja teenuse väärtus tõendatud maksuotsuses viidatud kokkulepete ja arvetega.
2. Põhjendatud menetluskulud kassatsiooniastmes ei saa üldjuhul olla suuremad kui apellatsiooniastmes.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maksuotsuse käibemaksu juurdemääramise osas.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-104-13

Riigikohtu 28.10.2013 lahend nr 3-2-1-104-13

Viited õigusaktidele:

• VÕS § 28 lg 1
• VÕS § 254 lg 2

Asjaolud

Hageja andis kostjale üle lambad ja lambakasvatuseks vajaliku inventari, kuid ei ole selle eest kostjalt midagi vastu saanud. Pooled vaidlesid selle üle, mida tuli kostjal lepingu alusel vastusooritusena hagejale üle anda. Maakohus rahuldas osaliselt hagiavalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja viivise. Maakohus asus seisukohale, et poolte lepingut saab käsitada müügilepinguna. Pooled esitasid apellatsioonkaebused ning ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega vähendas väljamõistetavat summat. Ringkonnakohus leidis, et pooled sõlmisid vahetuslepingu, mille järgi tuli kostjal hagejale üle anda sümboolne vastutasu. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
2. Müügilepingu sõlmimisel tuleb müüjal tasuda ostuhind, vahetuslepingu sõlmimisel antakse vastastikku teineteisele üle ese ning eelduslikult on vahetatavate esemete hind võrdne. Seega ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust sellel, kas kvalifitseerida pooltevaheline suhe müügi- või vahetuslepinguks.
3. Kuna loomade üleandmine oli seotud mõlema poole majandustegevusega, siis majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Seega tuli kostjal nimetatud eelduse ümberlükkamiseks tõendada, et leping ei olnud tasuline.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-112-13

Riigikohtu 22.10.2013 lahend nr 3-2-1-112-13

Viited õigusaktidele:

• PankrS § 106 lg 1
• TsMS § 371 lg 2 p 2

Asjaolud

Hageja esitas kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse ning digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse kostja (pankrotihaldur) vastu. Puuduste kõrvaldamise avalduse kohaselt esitas hageja maakohtule neli kuud tagasi hagi kostja vastu nõude tunnustamiseks, kuid hagi jäi ekslikult allkirjastamata. Maakohus keeldus avalduse lisana esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest leides, et hagi esitati pankrotiseaduse § 106 lg-s 1 sätestatud ühekuulist tähtaega rikkudes.

Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata tuvastades, et neli kuud tagasi saadetud e-kirja lisana ei ole maakohtule edastatud hageja hagiavaldus nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb lugeda hagi esitamisega seotud menetlus- ja materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg ning see kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale kätte toimetatud. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.
2. Ei saa puudustega menetlusdokumendiks lugeda hageja esitatud e-kirja (kaaskirja) ennast, milles teatatakse hagiavalduse (koos lisadega) esitamisest. Kuna dokumenti ennast ei esitatud, siis ei olnud maakohtul ka menetlusdokumenti, mille puuduste kõrvaldamist oleks saanud lasta kõrvaldada.

Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.